Huvitav on see, et me hindame inimesi esmamulje järgi, selle järgi, mis neil seljas on, selle järgi, kuidas nad söövad, kõnnivad ja räägivad. Üllatuseks võime aga avastada, et mõni hambutu pööblisoost pärit paistev olev vanem proua on tegelikkuses haritud aadliproua, lombakas hulkur aga inimeste suhtes üli-empaatiline geenius ning viletsalt ropendav bussikaaslane on väärikaid kunstiauhindu võitnud kunstnik kogu maailmas.
Kui inimeste üks suurimaid hirme pidi olema enese teiste ees lolliks tegemine, siis mis aitaks meid meie hirmudele vastu astuma!? Meid aitaks kõigiga väärikas käitumine - vähemalt sellel osal meist, kes mõelda, lugeda ja kirjutada oskavad ning järeldusi suudavad oma elus tehtud asjadest teha. Mina olen küll elus eksinud ja eksimustest õppinud. Olen veendunud, et igast raskest, hirmutavast ja äärmuslikult kehvast olukorrast on võimalik välja tulla. Usun, et iga tehtud viga on võimalik heastada, kuidagi peab see olema võimalik. Leian, et ükskõik kui lolliks me ennast ka ei teeks, ikkagi on võimalik püsti tõusta, pühkida tolm seljalt ja sirge seljaga edasi minna. Las naeravad! Ja mis siis kui sa eksisid, tegelikkuses ei loe, mis teised sinust arvavad. Loeb see, mis sa endast ise arvad ja ma usun, et eneseusku on võimalik taastada, selleks peaks tegema midagi eilsest ja eelmisest hetkest paremini. Ehk tulevad andestused väikeste ja arglike sammudega aga kui meil on eksimuse parandamiseks tõsine soov, siis saab kõik korda.
Ega ilmaasjata pole ajaloo jooksul erinevates maailma paikades kirjutatud muinasjutte sellest, kuidas kerjused ilmuvad muinasjutu peategelaste ellu, et näha, kuidas nood käituvad - tavaliselt on muinasjuttudes kaks inimtüüpi - heatahtlik ja mitte nii heatahtlik tegelane. Üks neist võtab vaevaks kerjust kuulata ja aidata, teine aga suhtub esmamulje põhjal inimesesse põlgusega. Loomulikult päriselus enamus meist ei usu muinasjuttudesse, kuid mõelda võiks selle peale siiski.
Mulle meeldivad enese kahjuks või rõõmuks liiga tihti äärmused ja äärmuslikud olukorrad, need käivitavad mind ning annavad uue elujõu ja energia. Mind pole kunagi huvitanud inimeste pärisolu, sugu, rass või muu väline iseloomustus. Tähtis on, et inimesel on head eesmärgid. Küll aga on üks asi, milles äärmus mulle ei meeldi. Mulle ei meeldi äärmuslik eelarvamus.
Ja see, mida lihtsalt suusoojaks räägitakse, see pole oluline...
TUNNE JA TUNNETA ISE, VAATA OMA SILMADEGA, KUULE OMA KUULMISEGA JA JÄRELDUSED TEE KA ISE!"
