 |
| Foto: Riina Vaikma |
Mulle vastas teisel pool telefonis rääkiv inimene, et sündmusele saavad vaid viis suuremat meediaväljaannet. Kui härra oleks siinkohal minuga vestlemise lõpetanud, siis poleks ju midagi lahti olnudki. Loomulikult pole GoodNews suur meediakanal kui teda võrrelda Õhtulehe, Delfi, Postimehe vm sarnasega. Lugu läheb aga edasi ja see on põhjus, miks ma ka sellest kirjutan.
Peale fakti, et sündmusele saavad vaid suured kanalid, lisab härrasmees kõnele vürtsi ja ütleb, et selline väike uudisteportaal ei saa kunagi tema suurtele sündmustele ning ma tunnen, et kõhus hakkab keerama ja tunnen, et miski ei klapi. Olgu-olgu - oleme küll väikesed, ütleb mu sisehääl aga...
Me olemegi suured ja väikesed aga kuidas seda täpselt mõõta ja kas mitte kõik suured pole kunagi olnud väikesed ning kas mitte suured ei saa vahel uuesti väikesteks, sest nad ei pea suurusest lugu!? Muidugi on igapäevane lugejate arv suurte väljaannetega võrreldes veel väike, kuid minu jaoks juba piisavalt suur ja tean, et saame suuremaks päev-päevalt omade jõududega, lugupidamisega ja vastutustundega ning suure tööga.
Ebaõigluse karje sees aga hakkab uusi küsimusi küsima! Mis saab siis, kui 10 aasta pärast on GoodNews ka suur uudistekanal ja see inimene mulle helistab ning teeb väikest kontserti? Kas ma peaksin selle päeva meelde jätma, saadud vastuse salvestama ja talle samaga vastama?
Või ehk ma teen hoopis nii, et kirjutan temast suurepärase loo heade uudiste portaali GoodNews esilehele ja aitan tal taas suureks saada...
Täpselt ei teagi! Ehk elu aitab saada suuremaks ja siis räägime edasi...
