Aitäh imelise nädalavahetuse ja elu eest!

Lõpetasin koos oma imelise tädi ja onunaisega täna õhtul Teeta-tervendamise baaskursuse ja olen tänulik! Kursus õpetas spirituaalset, füüsilist ja emotsionaalset tervendamist. Õppisime muude teemade hulgas manifesteerimisseadusi ja kontakti looma kaitseinglitega. Iga päevaga läksid teemad aina põnevamaks - hingesugulased, eksistentsi seitse tasandit ja protokollid hulga erinevate häirete ja haiguste jaoks, töötades koos loojaga. Koolitusel tehti ka DNA ja nooruse-kromosoomi aktiviseerimist, mis annab elujõudu ja aeglustab vananemist. Kursuse lõppedes on osaleja valmis kasutama oma oskusi Teeta-tervendajana aidates ennast ja teisi.


Kõikide nende esialgu keeruliste teemade juures juhtus minuga selle kursuse ajal päris mitu imet. Esimesel päeval sain lahti oma "vihaenergiast".

Toon näite. Esimese päeva üks ülesannetest oli vabaneda ühest negatiivsest tundest või uskumusest (minu jaoks olid ärritumine ning vihastamine tunded, mida ma enda ellu ei taha). Peale vajalike toimingute paaris tegemist tegin pausi ajal lahti ajakirja Kroonika veebilehe (teadsin, et mu intervjuu Kroonikas ilmub reedel). Andsin intervjuu seoses telesaatega "Seotud". Ajakirjanik, kes minuga vestles, oli väga meeldiv inimene ja lugu ilmus nii nagu pidi. Pealkirja osas muidugi tahaks iga tavaline inimene näha enda kohta midagi positiivsemat aga kui ma olen üks tuline hing, siis sobib skandaalne ka. Lõpuks on see vaid sõna, mida tavaajakirjandus peab müüvaks, no las siis müüb. Sõbrake saatis mulle pausi ajal Elu24 lingi sama toimetatud uudisega, mille pealkiri on "Tõsielusarja «Seotud» Monikal on 2009. aasta kõrtsikakleja tiitel". Ja ma ei tea, kas selle peale oleks pidanud vihastama!? Varem tõenäoliselt oleks ikka korra turja punaseks visanud. Aga ma ei vihastanud, kohe mitte grammigi mitte, ma hoopis naeratasin. Saan aru, et selline võimendamine ongi ajakirjanike palgatöö ja kui tööd ei tee, siis palka ei saa ja kui palka ei saa, ei maksa makse ja kui makse ei maksa, jääd elukohast ilma, rääkimata sellest, et naine maha jätab või mees teistesse naistesse läheb (oh neid hirme...) jne jne.

Aga mida ma siis tundsin? Olin hoopis kogu südamest tänulik enda elule, et ma ei pea enam mitte kunagi mitte kellegi negatiivsust võimendama (või kui ma ka seoses ühe osaga oma tööst negatiivset infot levitan, siis see on kellegi aitamiseks). Mul on vedanud, sest mul on õigus iga päev ise teha kõik otsused ja ma olen sellest teadlik. Olen valinud teise tee ja see on õnnistus. Selle teema lõpetuseks tahan veel öelda suurimad tänud oma sõpradele Erika'le, Kristi'le ja Hannes'ele ning teistele, kes kõik toetavad olid. Kõigil on hea teada, et me pole üksi - ei mures ega rõõmus, ei nuttes ega naerdes. Aitäh.

Teisel päeval sain aru, et mul on alateadvuses mõned "imelikud" uskumused, mis olid takistuseks saavutamaks oma kõiki unistusi. Nendest vabanemine tõi kaasa tõelise tingimusteta armastuse tunde ning õhtul juhtus maagiline asi. Kirjeldan. Tänu mu kalli sõbra tõukele saatis mulle ühe südame inimene, kes seda kõigi eelduste kohaselt poleks kunagi pidanud tegema. Teadsin hetkega, et minevikus segaste inimeste sogasest veest sõltumata on tegemist toreda inimesega ja nägin teda hoopis uues valguses. See oli õnnis tunne. Aitäh.

Kolmanda päeva lõpuks sain selgeks, et olen oma õigel teel ja oskan ennast ja teisi aidata ning see oli suurim kink, mida endale oleksin saanud kinkida.

Aitäh imelise nädalavahetuse ja elu eest!