CHALLENGE! 1 KUU TRENNI TIPP-SPORTLASTEGA! ÜHEKSAS PÄEV! Esimene trenn Edvin-Erik Kibusega


Täna andis trenni treener Edvin-Erik Kibus. Kohe alguses tegi treener selgeks, et teeme pigem vähem aga teeme hästi - ehk siis kõige enam treeneri poolt kuuldud sõna tänases trennis oli "keskendumine". Mulle kulus see marjaks ära, sest ikka kipun üle rapsima. Edvin rõhutas pidevalt, et ei ole vaja kasutada jõudu, ega teha midagi üleliigset - tuleb keskenduda. Vajalik on teadmine, kuhu lööd, miks lööd ja muidugi täpsus. 

Nautisin trenni ja rõõmustasin kohe mitu korda. Aeglane õppimine ja arusaamine viis täna selleni, et sain ühe jalalöögi õigel viisil selgeks - vähemalt mulle tundus, et kohe päris selgeks. Ma ei oska seda tunnet edasi anda aga golfimängus on näiteks nii, et kui õigel viisil pallile pihta saad, siis lihtsalt tead seda. Taoline tunne valdas mind täna ka trennis. 

Hommikusest trennist oli ka õhtul kasu 

Peale tööpäeva käisime lähedastega Pirita seikluspargis ning kui rajad raskemaks läksid ja jõud otsa saama hakkas, korrutasin endale  "keskendu". Keskendusin, liikusin rahulikus tempos, keskendusin ja sain kõvasti paremini hakkama, kui oma esimesel korral, kui perega seikluspargis aega veetsin. Ja kaasa käest sain ka kiita, sest keskendusin kenasti :). 

Arengud ajutöös on reaalsed 

Kõige suuremad füüsilised katsumused, kahtlused hinges ja ajus toimuvad "viilimised" paistavad seoses treeningperioodiga hetkel läbi olevat. Hommikul ei teki pähe mõtet enam - miks ma seda teen? Teen, sest see kuulub päeva juurde. Trennis ei mõtle enam tööasjadele nii nagu varem. Üldse mõtlen vähem ja treenin rohkem. Keskendumine trennile ja kohal olemine tõi täna mitu head ideed, mis tööl käiku läksid. Aju justkui puhkab ja rahuneb ning siis pakub ise lahendusi igapäevastele küsimustele. 

Mis on selle ajaga mõttemaailmas veel muutunud?

Esiteks, olgem ausad - poleks uskunud, et üheksa päevaga on oma keha ja mõistus võimalik parimas mõttes maha vaigistada. Mured, mis mind vaevasid, kui olime challenge'iga alustanud, olid sellised: 
  • Kuidas ma jõuan tööasjadega valmis? Vastus hetkel: tõusen hommikul paar tundi varem, teen kiiremad tööasjad ära. Ehk siis - see pole mure. 
  • Kas ma saan trennis hakkama? Vastus hetkel: mida aega edasi, seda paremini saan hakkama ja muuseas, uued ning rasked harjutused on meeldima hakkanud. 
  • Miks mul üldse seda challenge'it vaja on? Ma ei peagi sellele küsimusele endale enam vastama. Kui tunne ütles, et on vaja, siis oligi vaja ja oma vajadusi tuleb rahuldada! Eriti kui need vajadused on tervisele kasulikud, hingele head ja vaimule vajalikud! 
Muuseas, trennikotti kui auasi 

Jah, hommikuti trennikoti kaasa tassimine ja trenn ise tundub olevat juba loomulik tööpäeva osa. Samuti tundub loogiline minna töökoosolekule trennikott kaasa - mis seal siis imelikku on!? Varem oli aga nüüd on auasi. 

Tänan Edvin-Erik Kibust tänase trenni eest! Püüan edaspidi rohkem keskenduda. 

Milliseid on üheksanda päeva mõtted, mida talletan?
  • Enne keha liigutamist võiks ajul olla selge, miks liikuda ja kuhu liikuda. Kui teadlikud me oma liikumisest ja keha liigutamisest oleme? 
  • Keskendumine kingib aega juurde, mitte ei võta seda ära. 
  • Koguseliselt palju tähendabki palju aga kvaliteet tähendab veel rohkemat. 
  • Järjepidevust ja vastupidavust saab treener õpetada aga soovi olla neid mõlemat saab vaid ise soovida. 
  • Suured raskused võivad saada väikesteks võitudeks, kui endale aega anda.