 |
| Foto: Margus Vilisoo / MxM Stuudio |
Olen aastatega ära õppinud ühe asja - maailm on loomulik, vähemalt lõpuks võidab see, mis on loomulik! Ei saa "pressida" (pean siis silmas sundimist, ahistamist ja valelike nippide kasutamist selleks, et saada seda, mida soovid) endalt, oma lähedastelt ega universumilt välja seda, mida sa soovid nö surmahinnaga. No tegelikult üks kord ju saab - "pressid välja" ja sured (veidi äärmuslik, eks).
Loomulikult olen ma seda meelt, et me saavutame elus kõik, mida soovime saavutada aga et mehhanism annaks tulemusi, mis ka kestaks, peab kõik olema loomulik.
Oletame, et sina ja su pere unistate imeilusast reisist! Eks ole esimene samm perega otsustada, kuhu te võiks reisida? Peale seda võiks ehk teha otsuse, mille pealt hakata kokku hoidma raha või kust teenida juurde lisaraha, et perereis toimuks!? Edasi tuleks ehk hakata silma peal hoidma soodsatel reisipakkumistel!? Ja kui reis käes, oleks ehk ka loomulik otsida reisil olles tegevusi igale pereliikmele - et kõik võidaksid!?
Kujutame korraks ette aga teistsuguse olukorra. Perepea on edukas viinanina (tal on ettevõte aga ta armastab ohtralt sõpradega mitmeid päevi liigselt alkoholiga liialdada). Ta otsustab kogu pere eest, et nüüd lennatakse koos naise ja lastega Taisse. Kohvrid pakitakse juba nädala pärast ja lennujaamas avastab härrase pere, et reisile on tulemas veel viis pere, koos on kõik vanad semud, kes koos nädalavahetusteks oma pered hülgavad ja kelle pärast lapsed oma ema reedest pühapäevani õnnetuna või nutmas näevad. Edasi pole mõtet kirjeldada, meil kõigil on olemas kujutlusvõime, mis sünnib edasi. Ainus, kes ehk millestki aru ei saa, millest ma kirjutan, et see perepea - tema ju võidab! Pealtnäha võidab ka pere, kelle ta moepärast kaasa toob ja kogu ilmaga sotsiaalmeedias pilte jagab.
Mis aga tegelikult sünnib? Sünnib see, et perepea poolt "pressitud reis" ei too perele soovitud tulemusi - ei kingi uut energiat, vaid kahandab olemas olevat veelgi. Sünnib see, et kui elus tehtavad otsused pole loomulikud ega lähtu põhimõttest, et kõik peaksid võitma - ei võida lõpuks keegi. Peale teatud arvu selliseid "reise" jäetakse tavaliselt ka perepead üksi uutele jahimaadele uusi peresid looma...
Minu isiklik õppetund aga viimasel ajal on selge - ma ei sunni vägisi enda elus juhtuma enam mitte midagi. Ma tean, mida ma soovin. Mul on kindlad põhimõtted. Ma töötan oma unistuste nimel väga kõvasti. Ma austan ennast ja teisi ning ma olen iga kell nõus kõigest lahti laskma kui see peaks vajalik olema.
*Ja nii kui see mulle selgelt kohale jõudis, hakkas kirjasulg taas jooksma... (see oli vahepeal kuhugi kadunud)
SOOVIN KÕIGILE HEAD REISI - JUST SINNA, KUHU SINA JA SINU INIMESED ÜHESKOOS SOOVITE "REISIDA"!
