Kõigil on õigus lennata!

Mäletan lapseeast ühte minust vanemat tüdrukut, kes kasutas tihti väljendit "Ära ürita lennata, kui oled sündinud roomajaks".

Foto: Margus Vilisoo/MxM Stuudio

Mäletan mõtteid, kui ta seda lauset taas lausus, et kas ta mind peab roomajaks või lendajaks. Enamjaolt panin tähele, et ta käitus inimestega enda ümber pigem roomajate kui lendajatena. Ta oli minust vanem ja mulle meeldis vist esialgu talle meeldida ning enda olemassolu ja väärtuse tõestamiseks tegin ka selliseid vägitegusid, mida on siiani piinlik meenutada. Tundsin küll lapsena, et ma olen eriline inimene ja loomulikult tahtsin olla lendaja aga selleks, et selle inimese silmis lendajana paista, pidin käituma nagu roomaja - huvitav mis!? Ma olin siis laps.

Samuti olen ma hirmust vastu hakata noorena sattunud radadele, mis tegid keerukaid käike - ikka seepärast, et ma ei kuulanud enda sisehäält ja olin arg. Keegi ei õpetanud ennast usaldama ning endast lugu pidama ja ise ka õppida ei osanud.

Tänaseks selliseid inimesi, kes sunniks, mõjutaks või hirmutaks mind eemale minu enda valitud rajast, minu elus enam pole ja enam ma kellegi ees ei rooma aga tean seda tunnet imehästi. Täna ma seisan enda eest ja tean, et tegelikkuses on ainus inimene, kelle ees me ennast tõestama peame - meie ISE! Ja veel - olen absoluutselt vastupidisel arvamusel - kõigil on õigus lennata!!!

Ma ei saa enne rahu, kui ma ise ja minu inimesed on õnnelikud, armastavad ennast just sellisena nagu nad on!

Kuidas on lood sinuga? Kas sa oled õnnelik ja armastad ennast just sellisena nagu oled? Kas sinu ümber on inimesed, kes toovad sinust välja sinu parimad omadused või on su ümber siiski veel inimesi, kes teevad sind väiksemaks kui sa tegelikult oled?