Mina ei küsi enam ammu endalt koolitustele minnes neid küsimusi. Kui on võimalik ennast koolitada, siis koolitan. Koolitan raha eest, kasutan ära tasuta koolituste võimalused, valin turundusvaldkonna koolitused ja aina rohkem valin koolitusi, mis mind ennast inimesena uuele tasemele viivad. Põhjus on tegelikult lihtsamast lihtsam. Kui arenen mina, areneb minuga koos kõik, mida teen.
Juunikuu üheksanda päeva hommikul kell 6.15 istusin Tallinnas lennukis. Jah, tegin seda just kõige kiiremal ajal! Nagu alati. Aeglast aega ei ole olemas, on aeg ja kõik. Sihtkohaks oli sel korral Hispaania, kus lootsin edukalt läbida kursuse „Kuidas teada, keda saab usaldada?“.
Olen veetnud mõnusalt aega oma õega, kes on mulle eeskujuks laste emana ja naisena, samuti tema abikaasaga, kes on eetilistel alustel tegutseva ettevõtte Funcotex juht. Õemehe äriks on tehas, kus toodetakse madratseid, mille kohta olen alati imetlusega öelnud, et see näeb kordi puhtam ja parem välja võrreldes väga paljude eluruumidega, milles elu jooksul olen viibinud. Siinkohal ei tasu arvata, et pööran tähelepanu vaid välisele, kuid fakt on see, et tehased ei näe tavaliselt paremad välja kui inimeste elumajad. Mis puudutab aga äri ajamist, siis tema ettevõte on iga aastaga vaid kasvanud. Rahalised näitajad pole minu arutada, saan vaid öelda, et tal läheb väga hästi ja äsja tegi ta müügirekordi. Olen kindel, et selles on suur roll tema sisemisel eetikal, asjade õigel ning ausal viisil ajamises, enese arendamisel ning maailmale oma panuse tagasi andmisel.
Kas pole mitte nii, et need inimesed, kes tegutsevad eetilistel alustel, nende eludes valitseb rõõm ja rahu, nende pered on õnnelikud ja nende ärid õitsevad?
Olen saanud elus selgeks päris palju asju. Üks neist on see, et inimene ei arene nii nagu ta on võimeline arenema, kahel põhjusel. Esimene põhjus ja takistus inimese arengus on inimene ise. Teiseks suurimaks takistuseks võivad olla meid ümbritsevad inimesed. Kas pole mitte rumal veeta aega nende inimestega, kes meie elu halvemaks teevad (ükskõik, missuguses elu osas)?
Nagu sa juba tead, meeldib mulle ikka tuua elulisi näited. Oma õega koos veedetud aeg annab mulle alati juurde rahu, rõõmu, kindlustunnet, eneseusku ja üldse palju erinevaid positiivseid tundeid. Ka mina püüan anda endast parima, et temal ja ta perekonnal oleks minu seltskonnas hea. On ju kuidagi loomulik, et soovid, et teisel oleks hea, siis on endal ka parem.
Kell on 00:30, kuupäevaks 16.06.15, istun üksi suure puust laua ääres, kirjutan blogisse ja mõtlen, et miks ma küll olen kulutanud liialt oma aega neile inimestele, kes minult vaid võtsid ... Muidugi ei istu ma kahjutundega, ei haletse ennast, ega nuta taga "kaotatud" aega, kuid millal sina nii mõtlesid? Millal sa kuulasid oma südamehäält, mis teab, kes on need inimesed, kellega sinu elutee õitsele lööb? Minul on vedanud, mul on selline pere. Mul on selline pere kodus ja mul on selliseid pereliikmeid ka maailmas.
Mõtle sellele, kellega koos veedetud aeg tundub ka peale aja veetmist väärt aeg. Meil kõigil on kuskil keegi, kes meist hoolib ja kellega veedetud viis minutit on väärtuslikumad kui teisega veedetud terve elu. Ehk oleks mõttekas võtta kätte ja teha elus mõned muutused. Äkki siiski tasuks muuta oma harjumusi rahulduda sellega, mis meil on. Muuda oma mõtteviisi ja miks mitte lasta lahti nendest inimestest, kellega oled harjunud aga tead, et nad pole sinu inimesed. Ja ehk on aeg endale ausalt tunnistada ja teistele üles tunnistada, kes on need inimesed, keda me päriselt armastame ja kellega kindlasti tahame oma elu ja eluhetki jagada.
