MEEDIA: Rahvaliit püüab end linnas kehtestada

29.09.2005 00:01
Rahvaliidu Viljandi noorteorganisatsiooni juht Monika Kuzmina usub, et tema erakond suudab uue põlvkonna abiga vabaneda maainimeste erakonna mainest ja kinnitab kanda ka linnades.

Üldlevinud suhtumine on selline, et Rahvaliit on kolhoosnike ja metsameeste erakond. Monika Kuzmina, miks teie sinna kuulute?

President Rüütel on öelnud, et mõnikord ei näe kogenud poliitikud asju, mida märkavad noored inimesed, ning seetõttu tuleb noortel julgelt oma seisukoht välja öelda ja ühiskonnas kaasa rääkida. Eriti oluline on seda teha omavalitsuste tasandil.

Miks just Rahvaliit? Küllap sellepärast, et see erakond on viimasel ajal noorte kaasamisele väga palju rõhku pannud. Viljandis on meie noorteorganisatsioon tegutsenud nüüdseks kaks aastat ja me oleme leidnud neid asju, mida tuleks erakonnas muuta. Ülevalt poolt on meile seejuures üsna palju võimaldatud.

Kui kaks aastat tagasi ei olnud Rahvaliidul siin üldse oma noorteorganisatsiooni, siis nüüdseks on meiega ühinenud 178 noort. See tähendab, et erakonnal ikkagi on neile midagi pakkuda.

Mida näiteks?

See sõltub paljuski sellest, millised on inimeste huvid. Selge on see, et kõigist meie liikmetest ei saa poliitikuid, nõunikke või ametnikke, aga me püüame nende aega kasulikult sisustada. Näiteks oleme korraldanud koolitusi ja heategevusüritusi ning saatnud noori mitmesuguste organisatsioonide vahendusel reisima.

Me korraldasime turvalisuse kohta küsitluse ja selles osalenud noorte suust jäi kõlama, et Rahvaliit on ainus erakond, kelle noorteorganisatsioon on neile silma hakanud. Ma usun, et ka teised erakonnad pakuvad oma noortele tegevust, iseasi, kus ja mis mahus.

Seni on rahvaliitlased Viljandis kandideerinud Koduse Viljandi nimekirjas. Sedapuhku ei andnud teie juhitav noorteorganisatsioon selleks enam võimalust, sest otsustasite oma nimekirja välja panna. Kas vanad olijad on nüüd teie peale pahased?

Ei ole. Ma olen juba ühes «Sakala» uudisloos öelnud, et neil olid omad sidemed ja lubadused ning nad pidid nendega arvestama. Nad vaagisid olukorda ja otsustasid lõpuks ikkagi oma partei nimekirjaga liituda. Meil on selle üle muidugi hea meel.

Miks te ei tahtnud Koduse Viljandi sildi all kandideerida?

Me oleme Rahvaliidu noortega suure töö ära teinud ja ma kardan, et see oleks niisugusel juhul tühja läinud. Kui partei on sulle midagi andnud, siis on loogiline, et sa annad talle midagi ka vastu. Me läheme uhkelt oma lipu all välja.

Seni on Rahvaliidu käsi hästi käinud maal, aga mitte linnades. Mida te kavatsete selle tendentsi muutmiseks ette võtta?

Ma olen nõus, et linnainimesed on seni Rahvaliitu võtnud rohkem maainimeste erakonnana. Uue põlvkonna kohus on seda suhtumist muuta. Eks Viljandis kandideerimine ole meie poolt üks samm sellel teel.

Mida te eelolevatel valimistel viljandlastele lubate?

Tahaksime Viljandit veidi turvalisemaks muuta. Korraldasime hiljuti selles küsimuses küsitluse, millele vastas 498 inimest. Neist alla 35-aastasi oli 376.

Tooge mõni konkreetne näide, milliseid probleeme küsitlusele vastanud inimesed mainisid.

Tänavatel soovitakse näha rohkem jalgsi- ja jalgratta- ning miks mitte ka rolleripatrulle. Need kõik on Viljandis olemas, kuid aeg on näidanud, et nendest ikkagi ei piisa. Meie arvates peaks linn politseile rohkem raha andma. Kui küsitlusele on vastanud ligi 400 noort, siis peaks linnavõim nende arvamust kuulda võtma ja konkreetseid samme astuma.

Rääkides teistest valdkondadest, soovime esimesse klassi minevate laste esimese koolipäeva muuta veelgi meeldejäävamaks. Selleks pakume välja ranitsatoetuse kehtestamise. Seni on linnavalitsus toetanud ainult omavalitsuse ametnike lapsi. Selline olukord ei tohi kesta, sest kõik linna lapsed peavad olema võrdsed. Eriti palju abi oleks ranitsatoetusest suurtele peredele, kellele kooliaasta algus tähendab väga suuri väljaminekuid.

Kindlasti tuleks kompenseerida alates pere teisest lapsest huviala- ja spordiringides osalemist. Alates teisest lapsest selle pärast, et Rahvaliit on alati seisnud selle eest, et Eestis sünniks rohkem lapsi.

See kõik tähendab linnale kulude kasvu. Milliste valdkondade arvelt raha peaks tulema?

Me ei võtaks seda otseselt mitte millegi arvelt. Järgmisel aastal läheb Viljandis esimesse klassi umbes 200 last. Kui neist igaüks saaks 500 krooni ranitsatoetust, teeks see kokku 100 000 krooni. Linna järgmise aasta eelarve on 255 miljonit! Kui eelarve üle vaadata, ei tohiks sellise summa leidmine olla eriline probleem.

Ka õpihimulisi noori on seni liiga vähe tunnustatud. Mitu Rahvaliidu noort lõpetas kevadel gümnaasiumi kuld- või hõbemedaliga. Neid premeeriti 300 krooniga. Seda on selgelt liiga vähe — isegi mitu väikest alevit tunnustab oma noori suurema summaga.

Kui palju teie annaksite?

Kuldmedaliga lõpetanud noor võiks saada vähemalt 3000 krooni. Siis oleks tal ülikooli astudes esimese kuu üüriraha. Me peame endale teadvustama, et kõrgkoolide õppemaksud on väga suured ja paljudel vanematel lihtsalt pole võimalik kõiki kulusid katta. Küllap tahaksid lapsed paremini õppida, kui nad teaksid, et linnavalitsus neid toetab.

Mida te arvate Viljandi poliitilise elu viimastest sündmustest, näiteks Uueveski basseinide hoonestusõiguse otsustuskorras eraettevõtjale andmisest?

Ma ei taha sellele küsimusele praegu vastata ja enne valimisi sellisesse intrigeerivasse vaidlusesse sekkuda. Ma leian, et erakonnad võiksid rohkem kokku hoida, mitte niisuguste probleemide üle vaielda. See tekitaks inimestes rohkem usaldust.

Ometigi öeldakse, et vaidlustes sünnib tõde.

Vaidlemisel ja vaidlemisel on vahe. Ma tõepoolest soovin sellest küsimusest kõrvale jääda. Küllalt paljud on juba nimetatud teemal karmilt sõna võtnud.

Kes on teie linnapea ja volikogu esimehe kandidaadid?

Volikogu esimehe kandidaati ei ole me kindlaks määranud. Linnapea kandidaat on Viljandimaa keskkonnateenistuse juht Kaido Kansi. Ta on kolme lapse isa, ma arvan, et see ütleb juba väga palju. Keskkonnateenistuse juhatajana teab ta väga hästi, kui oluline on linna arengu juures pöörata tähelepanu keskkonnale ja säästlikule eluviisile. Riigiasutuses töötanud inimesena on tal ka selge ettekujutus omavalitsuse toimimisest.

Millise hinnangu annate praeguse võimuliidu tööle?

Tubli töö. Eks kõigil linnadel ole omad nõrgad kohad ja sellepärast me kandideerimegi, et mõnele murele lahendust pakkuda. Ma juba mainisin siin ideid, mille läbimineku eest kavatsevad meie noored kindlalt seista.

Mis hinde annate linnapea Malle Vahtrale?

Viis pluss.

Tõesti?

Paljud erakonnad teevad praegu selle vea, et kipuvad teisi kritiseerima. Meie ei ütle, et keegi on midagi halvasti teinud. Aga et valimised on lähenemas, siis me loodame südamest, et igast ühiskonnaklassist pärit inimesi võetaks kuulda ning volikogus on esindatud nii noored kui vanad, nii Rahvaliit, Keskerakond kui Reformierakond ja teised. Võttes kõigilt natuke, tekib suur tervik.

See on küll ilus jutt, kuid on selge, et koalitsiooni ja opositsiooni moodustamata linna juhtida ei saa. Keda Rahvaliit oma võimalike võimupartneritena näeb?

Seda otsustame pärast valimistulemuste selgumist. Koalitsiooni moodustamine sõltub sellest, kelle ettepanekutega meie kava kõige rohkem ühtib. Praeguseks ei ole me nendesse mõtetesse süvenenud, ootame ikka enne 16. oktoobri ära.
Selge on see, et me ei välista koostööd mitte kellegagi. Ma mõtlen tõepoolest, et erakonnad peaksid rohkem kokku hoidma ning lõpetama üksteise kritiseerimise ja süüdistamise.

No kuulge, viimasel ajal läheb asi ju üha hullemaks, poriloopimine muutub aina ägedamaks.
Jah, ma tahaksingi siinkohal kutsuda kõiki üles mitte pori loopima. Poliitikud peaksid tegema rohkem tööd, rääkima valijatega.

http://www.sakala.ajaleht.ee/290905/esileht/5017906.php