Käisin eile pere suurematega kinos vaatamas filmi Milleritest, sain nii palju naerda, et koguseliselt pole ma viimase kuu jooksul kokku nii palju naernud.
Arvan, et on tark tegu ise teadlikult oma ellu naeru ja nalja kutsuda... Huvitav oli kinos see, et eestlased julgesid suure häälega ja südamest naerda, terve saal. Tavaliselt sellist avatud naeru ja südamest naermist olen ma kohanud vähe emotsionaalsemas Hispaanias...
Oli küll vabaduse tunne, lausa nii vaba oli, et mu kaaslasele paistis ka, et ma liiga häälekas olen aga see ei loe. Loeb see, et naerda sai.
Oh ma arvan viimasel ajal üha rohkem, et Eesti on lahe riik ja eestlased ikka ühed vahvad tegelased.
Soovitan: http://www.youtube.com/watch?v=0Vsy5KzsieQ
