Täna on taas küsimuste küsimise aeg? Kuidas me siis muidu vastuseid leiame? Jah, loomulikult on mugav mitte midagi eneselt küsida, elada masinlikult oma igapäevast elu ja veeta hommikuid õhtusse. Võime nii elada. Võime lasta nii minna päevadel, nädalatel ja taevane arm, kasvõi aastatel. Muidugi võib nii! Kes sul keelab!? Mitte keegi, kui sa just ise ennast ei keela...
Aga kui sa nii elada ei soovi, siis ei ole mitte kunagi liiga palju, et mitte vaadata peeglisse, vaid vaadata kinniste silmadega enese sisse. Sinna sügavale südame sisse, kuhu tegelikult peale meie mitte keegi ei näe. Miks ma puudutan enese sisse vaatamise teema juures ka teisi inimesi? Sest meil kõigil on enesele teadlikult aru andamata kombeks võtta teiste inimeste arvamusi, soovitusi, suvalisi ütlemisi ja kommentaare enda sisse. Ja siis püüa nendega elada! Püüa sa sellest kõigest läbi näha, ennast tundma õppida ja veel usaldama ka hakata!? Kui päris ausalt enese hingega tuttavaks saada, võib juhtuda, et esialgu on raskusi enese sisemise mina tunnetamisega. Miks? Sest nii palju on "teisi" eest!
Seega, selleks, et oma südame sisse päriselt näha, on vaja olla esmalt aus. Selleks, et enesega tuttavaks saada, on vaja olla enesega, leida ja kinkida endale aega. Ja ajaga kaovad ka teised. Mida aeg edasi ja mida sügavamale enese sisse sa vaatad, sest vähem jääb alles teisi ja seda rohkem on sind.
Kuidas saada teada, kes sa oled, mida sa elus saavutada soovid, millised on sinu väikesed eesmärgid ja mis on sinu suurimad unistused? Kuidas sa ikkagi tunned ära oma eluülesande? Ja kas sul on ühe eluülesande asemel hoopis 100 neid vaja täita?
Kõik need vastused on sinu sees. Esimese asjana tulebki meil kõigil leida üles usk, esialgu ehk värelev ja tagasihoidlik usk endasse. Peale seda peame tegelema sellega, et ennast aina rohkem ja rohkem usaldama saaksime hakata. Ja kui oleme leidnud üles selle usu ja uskumise, mis meie kõigi sees olemas on, on meile kõik teed valla...
Mõned näpunäited, kuidas õppida endasse rohkem uskuma
- Tee iga päev üks väike heategu ja kirjuta see üles. Kirjuta üles see tunne, mis sind valdas. Loe seda, kui usk endasse hakkab kaduma. Ja siis tee taas üks väike heategu.
- Hakka tegelema mõne hobiga. Mõtle läbi, millest oled elu jooksul unistanud. Oled unistanud regulaarsest trennis käimisest, hakka regulaarselt trenni tegema. Oskad ja armastad kudumist, hakka regulaarselt kuduma. Kingi kudumeid neile, kes käsitööst lugu peavad. Jäta need hetked meelde, salvesta need. Tee igast kudumist pilt ja salvesta need endale hobikausta - vaata neid pilte vahel. Oled unistanud fotograafiast, hakka pildistama. Just selle kaameraga, mis sul täna olemas on, olgu selleks siis kasvõi telefon. Naudid loodust? Pildista loodust! Tee just seda, mida armastad! Tee seda hobikorras.
- Pea lähedastega sidet. Hoia oma lähedastega sidet. Helista neile, uuri, kuidas neil läheb. Näita ise huvi üles ja mine sugulastele külla. Suurim varandus, mis meil elus on, on kallid inimesed. Surmatunnil ei tule meie varandus meile hüvasti ütlema. Küll aga oleks tore viimsetel päevadel enne lahkumist näha ja öelda hüvasti oma perele, lähedastele ja sõpradele. Hoia oma lähedasi enda lähedal, tee neile head. Soovi neile head iga päev. Nende armastus ja usk sinusse aitab sul endasse samuti usku taastada siis, kui see mingil põhjusel peaks vahel kaduma.
- Anna endast rohkem kui peaksid ja tee rohkem kui teeksid. Tee alati veidi rohkem kui sinult oodatakse. Tööl tee 10 telefonikõne asemel 12. Kodus korista kolme sahtli asemel neli. Puhates puhka pikemalt, suudeldes suudle kauem ja naerdes naera kõvemini.
- Armasta päriselt! Hoia enda läheduses inimesed, kellest hoolid tõeliselt ja kes sinust samuti siiralt hoolivad. Ära raiska aega nendele inimestele, kelle vastu su tunded pole ausad. Armasta kogu hingest ja tingimusteta! Ära valeta endale! Armasta päriselt!
