Allikas: Heade uudiste portaal GoodNews
Autor: Jüri Kukk
Link: http://www.goodnews.ee/sokeeriv-heade-uudiste-saates-raagitakse-eriti-halbadest-uudistest
Täna kõlab Kuma raadio eetris taas ühissaade portaaliga GoodNews (GN), mis toob stuudiosse saatejuhi Mati Palmeti seltsi positiivses ärevuses reporteri Monika Kuzmina ja külalisena mehe, kes heade uudiste seltskonda justkui ei sobikski – selleks on TV3 ja Delfi krimiuudiste operaator Veiko Vares. Või nagu märgib saatejuht, edasine peab näitama kas head uudised jäävad headeks või nende olemus jutu käigus muutub.
Enne külalise sissemarssimist räägivad Mati ja Monika peatsest sünnipäevast – 19. detsembril täitub portaalil GN kaks aastat heade uudiste levitamist. “Oleme nüüd lapsekingadest väljas ja kanname kaela!” rõõmustab Eesti esimese positiivsusportaali asutaja Monika, lisades, et GN alustas tööd 2012. aastal paar päeva enne lubatud ja tulemata jäänud maailmalõppu.
Et mitte kuujaid peletada, jääb Mati sünnipäevalaul laulmata ja tutulutumütsi pähepanek lükkub järgmisesse pidulikumasse saatesse. Selle asemel uurib saatejuht, kuidas on GN kahe aasta jooksul halbade uudiste keskel hakkama saanud ja püsima jäänud, sest üldlevinud tõdemuse järgi head sõnumid ei müü. Portaali ellukutsuja Monika tõdeb, et uudisteallikas on endiselt töös, jagab südantrõõmustavaid teateid ning muudab sellega seotud inimeste ja lugejate enesetunnet paremaks. “GoodNews polegi kasumit jahtiv ettevõte, see on missioon,” selgitab Monika kindlalt.
Esimeseks arutatavaks uudiseks on kogu Eestit lummanud saate “Su nägu kõlab tuttavalt” finaal. Saatejuht kahtleb, kas näosaatest on enam rääkida midagi sellist, mida kõikvõimalikes seltskondades poleks juba läbi arutatud. “Andrus Vaarik on Eesti ausaim mees!” põrutab Monika ja selgitab, et nii panevad teda tundma kohtuniku julged ja otsesed ütlused. Näitena toob reporter tema sõnad printsess Elsana esinenud Kristel Aaslaiule: “Sa oled tore inimene!”
Alati pisut sarkastiline Mati tahaks teada, kas keegi on Andrus Vaarikut pärast saadet üldse näinud, pidades silmas kohtuniku kartust tema välja öeldud sõnade pärast, mis võiks kaasa tuua keretäie. Mäletatavasti väitis Vaarik, et Mart Müürisepp esitas laulu unustuse jõest isegi paremini kui Jaak Joala ise. Saatejuht väidab lisaks, et nukuteatri andekas näitleja lihtsalt pidi võitma, igavikku läinud lemmiklaulja ühe esimestest lugudest jätmine teiseks oleks vallandanud skandaali. Monika leiab, et kümnete pisikeste tüdrukute jaoks oli skandaal hoopis nende lemmiku teine koht.
Võluv positiivitar meenutab heldimusega Koit Toome ja Maarja-Liis Ilusa esimest esinemist nende jõulutuuri sarjast, mis algas lauluga “Püha öö” ja mille lõpetas “Halleluuja”. See andis inimestele sedavõrd ilusa emotsiooni, et lõpuks kuulati armastatud artiste püsti seistes.
Nüüd astub stuudiosse väidetav halbade uudiste tekitaja ja tootja Veiko Vares, kes on varem tuttav Kanal2 krimiuudistest, nüüd aga esitleb elu pahupoolt TV3s ja portaalis Delfi. Tema tööks on sündmusi kaameraga jäädvustada ja need siis vaatajate tarvis üles panna.
Krimireporter selgitab, et tema huvi selle eluvaldkonna vastu tekkis saateid “Avatud toimik” ja “Kriminaalkroonika” vaadates, üheks innustajaks oli Peeter Võsa ning eriline aeg tema silmis olid 1990ndad, mil ajakirjanikel materjali jagus. Vihjates äsjastele väidetava tulistamise ja inimrööviga seotud sündmustele Tallinn-Tartu maanteel küsib Mati, et kas Veikot rõõmustab segaste aegade comeback.
“Üllatab ja tekitab ärevust, aga rõõmsaks ei tee,” vastab Veiko. Temaga juba ammu koostööd teinud Monika teab, et noorel mehel on põhimõtted ja väärtushinnagud paigas ja tööd teeb ta professionaalselt, mitte palja kõmu pärast. Veiko lisab, et krimireporter ei tooda uudiseid, vaid vahendab neid või nagu ütleb saatejuht, et ta ei lähe ise granaadiga kõmu looma.
Edasi lähebki jutt krimiuudiste olemusele. Heade uudiste raudne toetaja Monika leiab, et õnnetustest on vaja rääkida selleks, et neid enam ei juhtuks ehk siis ennetamisest ja hoiatavast momendist lähtudes. See leiab kohe Veiko toetust, kes on kokku puutunud ka olukorraga, kus ohvrite avalikku näitamist on peetud valeks.
“Mõnikord peab ka seda tegema ja mitte kõmu pealt teenimiseks, vaid selleks, et näidata, kui ohtlik mõni koht või olukord on,” leiab operaator. Ta meenutab väljakutset uppumiskohale, kus varem oli surnuna välja toodud juba neli inimest, sealhulgas kanuusõitjaid, ning üks treener jäi veeõnnetuses ka halvatuks. Veiko arvates võiks õnnetusest teha kasvõi kaugkaadreid, kui toimunu peab võimalikele riskijatele mõjuma piltlikult öeldes “panniga näkku!” “Kui kasvõi üks sajast kanuusõitjast teeb nähtust järeldused, on õnnetuse näitamine vilja kandnud,” leiab Veiko.
Saatejuht alustab arutelust krimireporteri töö vastuolulisuse üle – ühelt poolt peaks too säilitama endas soovi, et sellised õnnetused ei korduks, samas on see aga tema leib. Ehk siis töövõidud tulevad justkui teistpidised – hea lugu tuleb traagika pealt. Veiko peab tähtsamaks õpetliku momendi edastamist, mis sarnased olukorrad edaspidi ära hoiaks.
24/7 valmisolekus krimireporter Veiko meenutab traagilist lugu Tartumaal, kus pärast pulmapidu süttis maja, millest üles ärganud pereisa päästis ühe lapse, kuid teist päästes tollega enam välja ei saanud. Kohale saabunud telemehed ei taibanud kohe loo erilist traagikat ning teadmine, millest lugu tuleb, tekkis alles hiljem. Tööl olles keskenduvad ajakirjanikud ja kaameramehed kõigepealt juhtunu jäädvustamisele ja sellele, et päästetöödele mitte jalgu jääda. Juhtunu õudus jõuab sageli kohale hiljem, sündmuskohal teemasse sisse ei jõuta, vaid tegeletakse tehnilise osaga.
“Minu krimikarjääris oli üks esimesi juhtumeid nelja hukkunuga liiklusõnnetus, millest sain tõeliselt aru päevi hiljem, kui lugesin uudist enda jaoks justkui uuesti,” meenutab Veiko.
Mati uurib, kas sageli tuleb ette teateid justkui tõsisest õnnetusest, kohale jõudes aga selgub, et midagi erilist polegi juhtunud. “Kas tekib tunne, et mis kuradi pärast ma siia tulin?” küsib saatejuht, lisades musta huumoriga: “Inimesed on elus, kuigi peaksid olema surnud!”
Veiko räägib juhtumist, kus väljakutse info kohaselt pidi keegi kavatsema seitsmendalt korruselt alla hüpata, kuid kohale jõudes selgus, et hüppajat polegi. “Kas hakkasite uksekella andma, et kus hüppaja on ja miks teda hüppamas pole?” on Mati naljad taas karmi huumoriga. Seekord tõesti midagi ei juhtunud ning päästjatel, politseinikel ja telemeestel tuli vaid vesteldes oodata, millal häire lõppenuks loetakse ja mis järeldused toimunust tehakse.
Edasi lähebki jutt valehäiretele ja Veiko teab jutustada pommiähvardusest Riigikogule, kus ähvardajaks osutus naine, kellel see oli juba 7-8 kord. Reporteri sõnul sõltub karistus selliste lollide naljade eest sellest, mis seisundis inimesega on tegu, teo tagajärgedest ja politseimenetluse kokkuvõttest.
GNi reporter Monika uurib, et kas krimireporter oskab ka häid uudiseid kajastada või ongi tema ala “bad news?” Veiko sõnul pole tema töö sugugi 100% veri, higi ja pisarad, vaid ta oskab ka nii-öelda lillelugusid teha. Sihtasutuses Kadunud teadmata kadunud inimeste otsimise ja sihtasutuse meediatööga tegelenud Monika teab, et halbade uudistega töötamine rõhub ka kajastajat ennast, kuid inimesi tuleb ka halvast, näiteks vabadusse pääsenud sarivägistajatest, kindlasti teavitada. Küll aga pole Monika arvates vaja negatiivset uudist ilmaasjata suuremaks puhuda, kui see tegelikult on. Temal tekkis pärast hullemate inimestega seotud juhtumitega tegelemist sihtasutuses alati tahtmine millegi positiivsega tegeleda ja selleks väljundiks on olnud talle heade uudiste portaali arendamine.
Saatejuhi uus teemaasetus puudutab taas ajakirjandust ehk tagajärge sellele, et mis juhtub siis, kui halba uudist võimendatakse üle piiride. Ta toob näiteks, et pealkiri väidab juhtunu olevat skandaalse või traagilise, aga tekstist tuleb välja, et midagi erilist ei juhtunudki. “Kui halvas uudises pole midagi õpetlikku, siis pole sel ka uudisväärtust,” arvab Veiko. Mati teab, et põrutava pealkirjaga sisutühja loo, mis on ehk loodud klikkide arvu kasvatamiseks, panevad kommenteerijad esimestes vastukajades paika.
Saatejuht uurib, miks on Veikol nii suur vastumeelsus roolijoodikute suhtes ja selgub, et põhjuseks on surnuks sõidetud sõber. Veiko arvates võiks selliste inimeste nimed olla kirjas roolijoodikute listis. Kaameramees lisab, et eriti hull kooslus on vesi ja alkohol. Ta on valmis alati sekkuma, kui on näha, et keegi üritab purjuspäi veega tutvust teha, seda ka siis, kui tuleb töö katkestada.
Siit hargneb ka lugu kaklusest Pärnus, kus Veiko salvestas toimunu, kuid pani siis kaamera kõrvale, et minna appi meelemärkuseta ohvrile. “Vabastasin tema hingamisteed, inimesel olid lõuad juba krampis,” meenutab reporter, kes on ka reservpäästerühmas tegev.
Monika uurib krimireporterilt, kui kaua too veel selle alaga tegeleda kavatseb ja kuidas ta halbade uudiste mõjust lahti saab. “Mulle tehakse ka vahelülitusi mujale, näiteks saadetakse Soome või Ukrainasse,” seletab Veiko, kes on oma hääletuks vaigistatud telefonist juba avastanud päästeameti pressiesindajate kontaktiotsingud. Saatejuht märgib, et üllatuslikult kasvas elu pahupoolt kajastava külalise jutust välja üsnagi positiivne saade ning headuselainel Monika nendib, et halbade uudiste taga on sageli inimesed, kes teevad oma tööd selleks, et sellest kooruks õpetlik sisu.
Heade uudiste saade Kuma raadio saatejuhi Mati Palmiste, rõõmsameelse GNi asutaja Monika Kuzmina ning krimiuudiste püstolreporteri Veiko Varesega on eetris neljapäeval kell 11.30 ja kordusena pühapäeval kell 15.
Kuulake raadiosaadet täna kell 11.25 Kuma Raadiost ja te võite kogeda, et ka negatiivsetest sõnumitest saavad lõpuks ikkagi head uudised!
Kordust kuuleb Kuma Raadios juba pühapäeval kell 15.00.
