Mina ei oska laulda!

Mäletan, kui käisin kord suguvõsaga väikeses maabaaris, kus pidu oli kõigil põlvini. Sel öösel sai tantsitud nii palju, et hing sees ütles, et nüüd olen ennast "laulma tantsinud" ja loomulikult ronisin kohalikus kõrtsis lavale suure häälega laulma.

Möödus just mitte pikk aeg, kui minu juurde tuli võõras noormees ja ütles, tantsida sa küll oskad aga ära parem laula... No ja siis ma ei laulnudki enam kunagi. Valetan - kodus üksi olles ikka vahel olen laulnud.

Sain just Pauli käest kätte ühe laulja pildid ja minu pilt oli nende seas ning kohe tuli kurikuulus öö meelde.

Olen sellest korra suures saalis naispoliitikute ees ka rääkinud ning peale mu kõne lõppu tuli minu juurde armas naine, kes ütles, et tal olevat sama juhtunud.

No pole midagi, et juhtus aga rääkima peaks sellest ikkagi. Minu arvates ei tohiks me mitte kunagi inimeste ideid maha teha, me ei peaks teise inimeste eluteed tegema raskemaks iseenda hirmude või valearusaamade väljendamisega,me ei tohiks mitte kunagi võtta endale õigust teisele öelda, et ta ei oska ega saa hakkama - "äkki ma või ta ikkagi oskan/b laulda?".