Hakkasin osaliselt neid südameid lisama enda Facebooki kontole ja sellest sai selline pisikene mõnus tegevus, mis meele alati rõõmsana hoidis. Südamed tulid mu teele ise. Aja möödudes hakkasid osad minu tutvusringkonna inimesed mulle samuti südameid saatma - see oli juba päris armas ja asi võttis aina hoogu juurde. Minu südametekogus on tänaseks päevaks päris vapustavaid ja vahvaid leide. Näiteks kuulub südametekogusse sellel aastal isegi meediakära saanud südamekujuline maanteeauk, esimene, kes mulle autoinimestel kopsu üle maksa ajavast august pildi saatis, oli Maarja Laur.
Südameid on leitud keldri seintelt, loodusest, igapäevatoidust, varjudest, taevast, murust, maast ja mudast - kui neid südameid vaadata, siis maailm on ilus, isegi siis, kui ta kole on:).
Täna oli üks sellistest päevadest, kus südamed tulid uksest ja aknast ise sisse - südamed olid teel ja vees - neid oli kõikjal.
Näiteks puhkas Tartu tänavatel täna selline vahva süda!
Täna oli tõesti tõeline südamete päev. Kristi Zirk (GoodNews uudisteportaali haldur) ülikooli lõpuaktuselt tema juurde tagasi jõudes ütleb mu tunne, et tuleb vaadata veepiiskasid auto tagaluugil ja loomulikult pole enam üllatuseks, et leiame seal südameid :) ja lausa mitu - sellist versiooni kogus veel polnud...
Huvitav tähelepanek tänasest on aga see, et varem ma selliselt südameid ei leidnud, kui otsima hakkasin, ei leidnud midagi. Päevast, kui Terevisioonis käisin ja KARU-AABITSAST südame leidsin on juhtunud justkui ime - tunne ütleb, et vaata sinna ja seal ta ongi - süda :).
No peale veepiiskade leidmise leidis mu kaasa Kristi poolt kodust väikeremondijälje ja arva ära, kas see oli südamekujuline!? Aga loomulikult :)
No nii, sõidame Tartust Tallinna poolt, teeme kohvipausi Adavere Olerex'i tanklas. Nagu juba kirjutasin on viimastel päevadel tekkinud südametega uus suund, miski lausa sunnib vaatama teatud suunas. Meie läheduses on üsna roostes valgustuspost. Nagu arvatagi võib, kõnnin aga posti poole ja postil võtab mind vastu kuninglikult oma aja ära elanud, aastaid teeninud ja väärikas roostes süda ;). Ja loomulikult vananes väärikas roostes rüütlisüda koos kaaslasega.
Õhtu lõpetuseks leian oma postkastist Eva-Kristina Mill'i leitud sõbraliku südamepoisi, kes on ennast kartuliks maskeerunud ja tuli temaga kaasa turult salaja ja koti sees:).Ja nagu sellest veel vähe oleks, siis võtab õhtu lõpetuseks kokku Viljandimaa neiu Egle Eichfeldt, kes koorib õuna nii, et selle seljale jääb romantiline südamekujutis. Ohkan vaid rõõmsalt ja mõtlen, et täna on olnud üks sellistest päevadest, mille nimel tasub elada...
