Kas pole mitte tore Euroopa pidupäev? Suur hulk inimesi üle maailma istuvad televiisori taga ja kuulavad erinevaid laule ning avaldavad oma arvamust, andes oma hääle või hääled lemmikule. Asja teeb põnevaks see, et oma riigile häält anda ei saa. Oled kohustatud nö "vennastuma" ja "vendadele" hääle andma. Oleks ju selge, et omadele annaks hääle nagunii, sõltumata sellest, kas laul tegelikult meeldib või mitte. Võõrastega on aga teine lugu, vot neid me hindame küll korralikult, kaalutletult ja kainelt. Mina hindasin ka, kuigi eile show venis nii pikaks, et ma jäin kahjuks enne päris lõppu magama.
Kirjutan Eurovisioonist hoopis aga sel põhjusel, et avastasin end eile õhtul mõtlemast, et kas keegi kunagi on teinud statistikat kuritegude arvude osas Eurovisiooni eel, ajal ja järel. Miskipärast on mul tunne, et sel lauluvõistlusel on inimeste üle positiivne võim (pean silmas võimu selle parimas tähenduses, kuigi võimukad inimesed, kes võimu kurjalt kasutavad, on selle sõna justkui ära määrinud) ning sel hetkel antakse maailma teada, et tegelikult on tavalistele inimestele päriselt oluline, et maailmas valitseks rahu, et inimestele oleks süüa ja kodud, kus elada, et oleks töö, mida teha ning oleks sõpru keda armastada, sõltumata nende soost, nahavärvist, rahvusest ja päritoluriigist.
Emotsioonid on huvitavad asjad, ausalt öeldes lausa põnevad. Panen siia kirja mõned emotsioonid, mis mind seoses Eurovisiooniga valdasid.
Laul, mis esimesel korral puudutas "targa lauluna" hinge
Esimest korda mängis mulle Elina ja Stigi laulu minu kaasa. Jäin koheselt kuulama. Olen see inimene, kes kuuleb esmalt alati sõnumit ja siis muusikat. Jah, miski minu sees ütleb hea laulu kohta kohe, kas see on "see" või mitte, kuid mul pole mitte ühtegi lemmikut laulu, mille sõnum poleks oluline. Seega, laulul oli minu jaoks esimesel kuulamisel sõnum, mida küll palusin kaasas täpsemalt tõlkida. Jah, muusika on ka hea aga muusika sügavate sõnadega on miski, mis on veel suurem. Miks see laul mulle tark tundus? Laulus oli küpsust ning tõenäoliselt tegid laulu küpsemaks ka mõlema laulja hääle sobivus ning suhtumine laulu. Oli parasjagu emotsiooni, indigolaste generatsioonile omase ülemeelelise võimega pealtnäha ükskõikset suhtumist elu kõige tähtsamasse asja, milleks on armastus, kuid süvenedes ja tunnetades arusaadavalt hingepõhjast tuleva sõnumi edasiandmist täie tõsidusega asjasse suhtudes. On teada, et indigod on väga emotsionaalsed aga kas emotsionaalsus tänapäeva ühiskonnas on pigem hea või pigem halb? Selle üle ma täna isegi ei arutle aga ütled, et igatahes emotsioonid loevad ja kui mõni laul puudutab, siis ta puudutab. See on asi, mida tehislikult ei saa tekitada. Nii nagu see laul puudutas paljusid eestlasi, puudutas see lõpuks ka Euroopat, puudutas paljusid inimesi mujalt ...
Mis kurat meil eestlastel viga on, et me omasid hoida ei oska
Loomulikult kuulasime laulu oma vabal soovil ja initsiatiivil kordi ja rohkemgi veel. Kuulsime kõik nüüd meie oma laulu sadu kordi, raadiost, telest, laulust kirjutati ja laulust räägiti. Elinast ja Stigist said riigi kõige tuntumad ja enim tähelepanu saavad muusikud. Esialgu vaid positiivses võtmes. Mõnel meist sai laulust ehk ka lõpuks veidi küllalt aga kui uuesti kuulasid, siis hakkas jälle meeldima. Järgmise tundena mäletan tunnet ja mõtet: "Mis asja te selle video kallal õiendate!". Ühtäkki võeti ette laulu video ja tänitamine võis alata. Palun väga, see ei sobi ja too ei sobi. Küll tuli nurinaid siit ja nurinaid sealt.
Toon siia vahemärkusena sisse ühe teema, mille üle tasuks mõelda. Kas te pole mõelnud, et nendel lastel, kel kodus armastusest väheks jääb, neil nagu ei kipu koolis, õuel teiste lastega mängides ja tihti ka edaspidises elus hästi minema. Paistab, et loodus on üles ehitatud nii, et kus on armastust ja hoolimist, sinna tuleb seda juurde ja kus seda pole, sinna poole ei viitsi looduski vaadata, rääkimata armastusseemnete külvamisest. Oletame, et loodusseadus toimibki nii. Kuidas siis võiks käituda? Esiteks oleks suurepärane õppida armastama - uskuge või mitte, armastamine on ka õpitav. Peaksime oma lapsi armastama, siis armastavad neid ka teised ja kui nad ei armasta, siis saame oma laste nimel teha nö loby-tööd, tuua jutuajamistes välja oma lapse parimad omadused ja aidates lapsel neid kehvemapoolseid omadusi lihtsalt likvideerida.
Meie Eesti laul, mis meid Eurovisioonil esindab, vajab igal juhul samasugust lähenemist. Peaksime laulu ja laulu esitavaid inimesi kohtlema nagu oma lihaseid lapsi, kes lähevad oma elu esimesele suure võistlusele suure publiku ja kohtunike ette. Kui me "oma lapsel" enne lavale minekut jalad alt lööme, siis ta võib kukkuda nii, et laul jääbki esitamata või saab esitatud viisil, mis hiljem kellelegi ei meeldi. Ja kes siis süüdi on? Ikka laulu esitajad, nende esindajad, õpetajad, produtsendid ja kes iganes, mitte aga meie - need, kes võtsid oma enda "pereliikme" ette, hekseldasid ta peeneks - just enne olulist hetke.
Jõudsin oma mõtisklusega sinna, et meie laul (missugune iganes see laul ka poleks, me ise valime selle laulu meid esindama) vajab ühest küljest professionaalset meediatööd ja kommunikatsiooni (läbimõeldud klassikalisi ning uuenduslikke promo-materjale arvestades erinevate osalejatemaade vajadusi ja taset, süvitsi laulu ja esitajate tutvustamist igas riigis, järjepidevat teavitustöös, kohalikku riigikeelt rääkivaid ning olusid tundvaid meediaesindajaid iga riigi jaoks jne jne) ning teisalt paistab, et kogu meie riigi rahvas vajab koolidesse kommunikatsiooni tundide sisseviimist. Ei, ma ei tee nalja. Kuidas me siis ükskord õpime ära elementaarse asja - kus on, sinna tuleb juurde! Hea sõna sünnitab head sõna. Halb sõna sünnitab halba sõna. Meid on vähe aga meie arenenud IT-ühiskonnal on eelis kõikide maailma riikide ees! Me oleme võimelised olema kiiremad kui kõik Euroopa suurriigid kokku. See tule eile meile ja mañana (solvamata oma teist lemmikut riiki, Hispaaniat, olen siiski Eestis sündinud ja kasvanud ning pean ennast ka justkui patrioodiks) suhtumine on võimalik meie kasuks tööle panna ja meil on selleks olemas kogu potentsiaal.
Lihtsalt üks väike mõte. Võiks järgmisel aastal järgi proovida sellise asja, et lisaks palgatud vastutajatele luuakse vabatahtlikest moodustatud organisatsioon, mille liikmed hakkavad süstemaatiliselt tegelema sellega, et meie laul jõuaks algatuseks kõige kiiremini teistesse riikidesse, kõikidesse raadiotesse ja telekanalitesse. Miks mitte toota valmis fotod, videod, intervjuud ja mis iganes vaja, et meie laulu sõnum jõuaks kõikjale.
Teiseks, kui iga eestlane, kes teab kedagi, kes elab välismaal, võtab omale südame asjaks selle, et välismaal elav inimene tutvustaks meie laulu oma lähedastele ja sõpradele, sõbrad omakorda aga enda sõpradele. Kui me unustaks kordki aastas ära selle, et meie eestlaste leib on teine eestlane ja ühendaks jõud selle nimel, et ühel, kahel, kolmel eestlasel läheks väga hästi. Kui õige kohtleks teist eestlast kui oma last, kelle eest on hea hoolt kanda. Kui meie teist eestlast armastame, on teistel ka eestlast kergem armastada. Uskuge mind, lõppude lõpuks on kõik kommunikatsiooni küsimus. Hea "toode" ja selle hea kommunikatsioon kannab sõnumi laiali ...
Rohkem emotsioone
Kätte on jõudnud poolfinaal. Vaatame Elina ja Stigi esinemist ning kergitan mõtetes mütsi. Miks? Sest Elina silmad on märjad. See suur tunne, mis teda valdab, jõuab minuni ning usun, et ka teiste inimesteni. Loodan salamisi, et sama tunne tuleb Elina sisse ka finaalis. Emotsioonid on ilusad ja isegi, kui seda meie kodumaal pahaks pannakse, siis emotsioonid on maailmas laineid löönud, eriti Eurovisioonil. Meenutage 2009 aasta võitja Alexander Rybaki laulu "Fairytale", seda avatust, energiat ning suurepärast hinge avamist läbi lihtsuse, kuid emotsionaalsuse on raske unustada - päris mees, päris muusika ja päriselt südamest tulnud Euroopa hääled! Või näiteks Loreeni "Euphoria". Mis selles laulus on? Tohutul hulgal ürgset jõudu. Paljasjalgne naine, sättimata soenguga, seljas mustad riided, õlgadel siidiselt maagiline lendlev rüü, jõuline hääl ja loodusrütme edasi andev muusika - väga palju tõelisi emotsioone. Ja siis Conchita Wurst eelmise aasta esitlus - see ei jätnud kedagi külmaks. Olen kindel, et sellele laulule andsid enda hääle ka osad need inimesed, kes avalikult teda kirusid, sest laul ja sõnum olid ülimalt võimsad - samuti tema välimus. Ammu oodati vähemuste poolt, et tuleks keegi ja oleks justkui vähemuse sümbol. Kes ütleks, et olla eriline on normaalne.
Paistab, et Eurovisioon näitab meile, mida me tegelikult vajame. Ärkame sel õhtul justkui unest ja anname üheskoos hääled sellele, kes tuletab meile meelde, kes me tegelikult olme ja mida tegelikult soovime. Soovime rohkem emotsioone sõltumata sellest, et arstid kirjutavad meile välja aina enam rohtusid, et emotsioone oleks vähem. Soovime sõltumata ajakirjanduses toimuvast, poliitikutest, sõja ja rahu aegadest pärisemotsioone. Vajame pärisinimesi ja nende päristundeid ...
Plaksutame, sest Elina nutab! Venemaale häält ei anna, et Putin ei naeraks
Ja ongi kätte jõudnud kauaoodatud finaal. Ikka veel tuleb Eesti laulu ajal kananahk peale ja eriti võimas tunne tekib, kui Elina laulma hakkab. Stig oskab ka seda härrasmeeste asja hästi, laseb Elinal naisena särada - suurepärane! Kui see pisar ka ära tuli, siis oleme õnnelikud. Viskasime veel nalja, et teine nutab ja meie rõõmustame aga küll tark lugeja saab aru. Ausalt öeldes meeldis mulle väga ka Venemaa laul, kohe väga meeldis aga süda ei lubanud laulule sel korral häält anda, andsin oma hääle sel korral hoopis Ungarile laulule "Wars for nothing". Mul on hea meel, et Rootsi võitis ja tunnistan võitu ka siis, kui see mulle enne võidu väljakuulutamist ei meeldinud. Elina ja Stigi tubli saavutuse üle tunnen head meelt ja tänan emotsioonide eest, mida nad pakkusid.
Pean veel vabandama, sest oma silmaga võitja väljakuulutamist ei näinudki, jäin lihtsalt magama. Kuidagi pikaks venis ja lõppude lõpuks oleme kõik inimesed, kes lisaks emotsioonidele vajavad eluks ka und ...
MINU SELLE AASTA LEMMIKUD JA ÜLDSEGI MITTE MEELDIVUSE JÄRJEKORRAS :)
EESTI - Elina Born & Stig Rästa - Goodbye to Yesterday - ütleks, et tegemist on maailmatasemel lauluga ning Eestis selliseid laule palju ei loodaUNGARI - Boggie - Wars For Nothing - lihtne ja oluline sõnum, tõde, mida tülid inimeste ja sõjad riikide vahel varjutavad
ITAALIA - Il Volo - Grande Amore - võimas esitus, hea hingestatus
VENEMAA - Polina Gagarina - A Million Voices - ütleks, et isegi parim ...
VEEL MEELDISID ...
ROOTSI - Måns Zelmerlöw - Heroes - meeldis väga visuaalne lihtsus
AUSTRIA - The Makemakes - I Am Yours - easy-värk :) ja meeldib ka siis kui oleks vaid miinuseid saanud
