SÜDAMEKOGU! Siis kui südamed saavad kunsti kaudu suurema tähenduse

Käisin kolmandat korda näitusel "Kunst valitseb". Kahel korral on mul õnnestunud päriselt kuulata teoste lugusid ja tausta. Näituse kohta jääb mul sõnu väheks, seda võiks kõik vaatama minna, kuid nagu ikka, minule kuulub ju südamete teema. Sain imelise naise, Piia Ausmani, kirjareaga raamatu, mida hoian hetkel õhtuti käes suure ootusärevusega - südamega kunsti juurde ... nii kirjutas Piia raamatusse peale suursugust jalutuskäiku Tallinna Raekojas suurkujude toeste vahel.

Käisime viimasel korral näitusel taas ringi ja nagu Piial ikka kombeks, kes temaga tiiru näitusel ära teeb, see "nakatatud" saab. Kohtan vähe ja kohtan harva inimesi, kes taolise energiaga teevad oma tööd. Kuigi töö on Piia inspireeriva olemise ja käitumise kohta selgelt liialt vähe öeldud. 

Niisiis, tagasi oma asja juurde, käime Tallinna raekoja ruumides asuvate suurmeeste meistriteoste vahel ringi ja jõuame anonüümse 16. sajandil tegutsenud Brugge maalikunstniku, Ümarpõsksete Madonnade Meistri, teose ette ning näen ühel pühakul käes südame kuju. Ausalt öeldes minu enda süda võpatas veidi sees, sest aina enam tunnen, et südamepiltide kogumine pole pelgalt enam hobi. Tunnen, et see avab mu silmi aina rohkem ning valmistab nägema midagi, mida muidu ei näeks. 

Uurin Piia käest maali ja südame kohta lähemalt ning kordan muudkui mõtetes pühaku nime (et meelest ei läheks), kel südamekujutis käes. Tunnen, et pean pühaku kohta rohkem teada saama. Loen raamatust, et teos on nn. sacra conversazione (püha vestlus), mis on formaat, mis pärineb itaalia renessansi perioodist ja kus ühel pildil hakati kujutama koos erinevate ajastute pühakuid. Neitsi Maarja ja Jeesuslaps on esiletõstetuna toese keskmes. Teosel olevatest pühakutest Püha Dominicus (1170 - 1221), dominiiklaste ordu looja, seisab töö vasakus ääres ning on riietatud musta ja valgesse rüüsse. Püha Augustinus Hippost (354 - 430) seisab temast paremal ning kannab punakuldset mitrat (kõrgvaimuliku liturgiline peakate). Käes hoiab ta saua ja südant, mis sümboliseerivad innukat pühendumust usule. 

Võtan õhtutundidel kätte ja hakkan pühaku kohta uurima. Muidugi otsin märke, midagi, mis ütleks, et minu süda ei võpatanud vaikselt niisama. Tuleb välja, et tegemist oli ühe mõjukaima hilisantiigi kristliku õpetlasega, õigeusu ja katoliku kiriku pühakuga. Tema isa soovis, et temast saaks advokaat, edukas ja jõukas mees. Augustinus aga ei tahtnud saada advokaadiks, vaid retoorikaõpetajaks. Mulle meeldib ... ja see pole veel kõik! Augustinuse ema oli aga lihtne ja siiras naine nimega Monica, kes avaldas poja kujunemisele olulist mõju. Tunnen, et naetatan ja nagu näha, siis kunst võib ikka vägagi põnev olla, kui võtta aega ja süveneda. Minu teekond selles maailmas alles algab ... Nii palju siis pühakust ja tema käes olevast südamest täna. 

Üha enam saan aru, et selleks, et näha, tuleb osata vaadata. Selleks, et kuulda, tuleb osata kuulata ning selleks, et tunda, tuleb osata tunnetada.