ARTIKKEL MEEDIAS: Head lapsed, need kasvavad vitsata

09.05.2006 00:01
Monika Kuzmina, Viljandi Linnavolikogu liige

MÄRTSI LÕPUL oli esimest korda koos Viljandimaa Noortekogu, kuhu kuulub igast linnast ja vallast kaks aktiivset noort inimest. Organisatsioon loodi selleks, et noored ise saaksid avalikus otsustamisprotsessis kaasa rääkida ja maakondlikul tasandil neid puudutavates valdkondades sõna sekka öelda. Kuivõrd hästi algatus käima läheb, on veel vara öelda, kuid vähemasti algus on paljulubav ja optimismi sisendav.

Maavalitsuse saalis peetud avakoosolekul rõhutas maavanem Kalle Küttis, et noorte probleeme peaksidki lahendama noored ise. Tal oli õigus, kui ta ütles, et praeguse noorsoopoliitika on kirjutanud onud ja tädid ning noortega pole konsulteeritud. Sellist olukorda tuleb kindlasti muuta.

POLE KAHTLUST, et noored ja vanad täiendavad teineteist. Vanem põlvkond on tasakaalukas ja suudab küsimustele analüütiliselt läheneda. Samas on noortel kuhjaga värskeid ideid. Nad pole erinevalt vanematest inimestest mineviku kammitsais, mistõttu võivad mitmesugustes situatsioonides leida originaalseid ja julgeid lahendusi. Kui kaks osapoolt kokku panna, tekib tasakaal.
Teisalt on teada, et vanema ja noorema generatsiooni suhted pole alati pilvitud. Põhimõtted, millest üks pool lähtub, ei pruugi olla alati vastuvõetavad teisele ja sealt edasi kipuvad suhted katkema. Loodan siiralt, et Viljandi maakonna linna- ja vallavalitsustes end juba ammu koduselt tundvad inimesed suudavad noorte püüetesse ja ootustesse edaspidi senisest suurema tolerantsi ja vastutulelikkusega suhtuda.

Tõsi, noored võivad otsustajate mugava äraolemise mõnikord ebamugavamaks muuta, kuid kokkuvõttes on sellest kasu kõigile. Tulemusi on võimalik saavutada üksnes koostöö vaimus ja siiras tahtes midagi tegelikult ära teha.
Olles Viljandi Linnavolikogu liige ja vedades ka Viljandi Noorte Volikogu, näen, et paljud kogenud poliitikud on valmis noori aitama ja suunama. Viljandimaa valdades on moodustumas noortevolikogud, eraldatakse raha noortekeskustele, korraldatakse huviringe ja pakutakse noortele võimalust veeta oma päevi kodukohas võimalikult huvitavalt.

Suuremas osas omavalitsustest on juba noortekeskused või -toad. Omaette küsimus on, kas need ka toimivad ning kas neile antakse piisavalt raha või üritatakse noored lihtsalt silma alt ära saada. Nii mõneski kohas meenuvad selletaolised asutused vallavanemale vaid siis, kui tekib vajadus külalistele omavalitsuse noortesõbralikku palet demonstreerida või mõnele tähtsale dokumendile positiivne ristike kirja saada. Selline suhtumine pole õige, tarvis on sisulist lähenemist!

VILJANDIMAA Noortekeskuse juhataja Kalvi Kantsi sõnul on noorsootöö valdkonna palgaaste valdades niivõrd madal, et inimesed püsivad nendel ametikohtadel maksimaalselt paar aastat. Kas poleks õige aeg hakata pöörama rohkem tähelepanu inimestele, kes peaksid meie noortega päevast päeva tegelema? Järjepidevus on nende puhul äärmiselt oluline, mistõttu tuleb neile pakkuda senisest paremaid tingimusi.

Siin-seal on noorsootöö ühendatud sotsiaaltööga. Nii hoitakse küll raha kokku, kuid töö tulemus pannakse löögi alla. Valdade juhid ei anna endale tihtilugu aru, et tegemist on kahe erineva ja äärmiselt laiahaardelise valdkonnaga, mistõttu jääb ühest inimesest kindlasti väheks, olgu ta nii tubli kui tahes.

Heaks eeskujuks võib tuua Karksi-Nuia ja Suure-Jaani, kus noorsootöötaja tegelebki selgelt noorsootööga. Tahan siinkohal avaldada suurt tunnustust ka Tarvastu valla vabatahtlikule noorsootöötajale Jaanus Heinale. Tema tegeleb noortega oma vabast ajast ja tahtest ning teeb seda täiesti tasuta. Tarvastul on vedanud!

KUI RÄÄKIDA noortevolikogudest, siis võib eeskujuks tuua Karksi valla, kus initsiatiiv ühenduse loomiseks tuli vallavalitsuselt ja praeguseks noortel töö juba käib. Loomisel on ka Võhma noortevolikogu, mille algatasid noored ise eesotsas Rein Kessleriga.
Leian, et kõikides valdades ja linnades tuleks omavalitsuse juurde luua noortevolikogu. Noortega konsulteerimine neid puudutavates küsimustes peaks saama poliitikutele ja ametnikele harjumuseks. See, kas noorte otsus on soovituslik või otsustav, jäägu asjaosaliste endi määrata.

KINDLASTI EI tohi alahinnata noortevolikogude rolli õpetaja ja koolitajana. Nende kaudu on peagi iseseisvasse ellu astuvatel noortel võimalik teha tutvust avaliku sektori toimimisega ning õppida tundma demokraatiat ja sellega kaasnevat kodanike vastutust.
Koostöös noortesõbralike vallajuhtidega on praeguseks Viljandimaal päris palju saavutatud. Targasti käitutakse mitmel pool, tegeldakse nii-öelda ennetustööga, mitte tulekahju kustutamisega. Ent paljusid suundi on vaja veel arendada ja õppida noortega koos töötama. Palju edu kõigile selles!