Ohvriroll pole mingi roll;)
Isegi kui elu jooksul on Sind või mind alandatud, kiusatud, mõnitatud, piinatud või tehtud meiega mida iganes halba, siis ohvriroll pole mingi roll, mida elus endaga kaasas kanda!!!
Vanadest mõtte- ja käitumismustritest on väga raske lahti lasta. Ikka tahaks teistele öelda, et Sina oled süüdi, ikka tahaks mõelda ja tunda, et keegi teine kuskil on Sinu asjades süüdi. EI - see pole nii! Oi-Oi-Oi kui kaua võib olla ohvri rollis ja kui lihtne on sellesse rolli sisse elada. Jah - on olemas halbade eesmärkidega inimesi, kellele tundub, et kogu maailm on nende vaenlasi täis - see sunnib neid tegema paha kõigile - jah, ka Sulle ja mulle ... Aga on üks huvitav lahendus ohvrirollist välja tulemiseks - Võtta vastutus oma elu eest enda kätte ...
Tõstan toosti kõigi auks, kes saavad väita, et nad vastutavad oma elu eest täiel määral ISE;)
Tulgu, mis tuleb, elu on ikkagi ilus ...
Mitmedki suuremehed on oma kõnedes maininud, et kõik, mis on vaja teha, see tuleb teha aga kõike kontrollida ei saa. Vaid hullunud inimene käiks mööda ilma ringi püüdes kontrollida kõike. Hullumeelne ei taha meist aga keegi olla. Küll aga saame kontrollida oma suhtumist kõigesse, mis meiega või meie ümber toimub. Ja veel saame võtta igas olukorras olukorra eest vastutuse.
Minu elus juhtus viimati päris õpetlik lugu. Mu lähedane inimene kasutas ära oma naist, oma parimat sõpra ja ka parima sõbra naist. Lisaks käis ja käib siiani mööda ilma ringi nagu õige mees kunagi. Kuidas sellises olukorras käituda, kui sa pead sellist käitumist ebaväärikaks? Paneb mõtlema - Kuskil on hullunud naine, kes magatab oma mehe parimat sõpra. Kuskil on mees, kes kasutab ära oma parima sõbra naist, rääkimata sõbra reetmisest. Kuskil on inimene, kes saab sellest kõigest teada. Ja kuskil on naine, kellele vannutakse armastust ja truudust. Ühel päeval helistab "hullunud sõbra-naine" peategelase naisele ning kurdab, et ta ei armasta oma meest ja armastab hoopis peategelase naise meest, kes on tema mehe parim sõber ja et nad kulutavad teineteise keha iga kord, kui selleks võimalus on. SEEBIOOPER!!! Tõde tuleb korraks päevavalgele. Peategelase jalad hakkavad värisema, temast loodud ideaalne imago hakkab kokku kukkuma. Hirm sunnib lubama, keelitama, meelitama ja tegema kõike, mida vaja, et tema väike maailm ja seal elavad inimesed tema pattudest midagi teada ei saaks. Ta päästab enda naha... Loo juures on huvitav see, et peategelane suudab ajada oma naise ja sõbranaise omavahel tülli ja jääb ära lubatud kohtumine kõigi osapoolte vahel, et saada teada lõplik tõde. Kes keda armastab? Kes kellega magab? Kes keda petab ja kuidas sellele kõigele lõpp teha!? Ka ei kuule tõde loo kõige õnnetum inimene, kelleks on peategelase parim sõber. Kui sina teaksid, et kuskil on toimumas selline lugu - mida sina siis teeksid?
Mina saadaks kogu seltskonna kuradile või kirikusse! Kui enam miski ei aita, siis miski peab aitama. Mina palvetaks nii enda kui teiste eest. Enda eest palvetaks, et sellised õppetunnid elus oleks läbi ja selliste väärtushinnangutega inimesed minu teele enam ei satuks. Teiste eest palvetaks, et nad saaks endale andestada ja teistelt andeks.
