Ärevus, erutus, kirg, jõud, kiirus, jõuline enesekindlus, vastupandamatu tegutsemise tahe, õiged valikud, aja mõiste muutus, õnnehormoonide lagi, mõtteselgus, vaimujõud, võitlusvaim ja unustamatu kogemus - challenge "1 kuu trenni tipp-sportlastega" on läbi!
Ärevus
Täna oli hinges ärevus - kas tõesti saabki challenge läbi? Treeningust on saanud osa igapäevasest elust, sportlastest hommikused imetlusväärsed kaaslased ning treeneritest inspireerivad eeskujud. Vau, kui palju on neilt kõigilt õppida! Ärevus aga valdas hinges, sest kuu aega igal tööpäeva hommikul tippudega trenni teha tundus alustades ka endale uskumatu ettevõtmine. Kas suudan elu planeerida uue ajalise korra järgi? Kas keha ja vaim peavad vastu? Kas ahvatlused võivad challenge rikkuda? Muuseas, ärevus on aga saanud minu jaoks uue tähenduse. Kui muidu seostub ärevus tavaliselt ka mingit laadi hirmuga, siis mind valdav ärevus oli segatud vaprusega, sisemise uhkustunde ja põneva eksamieelse taolise tundega, kui tead, et kohe-kohe on finaal aga pead veel endast korra viimase andma.
Erutus
Käisime neljapäeval challenge-kaaslase Joanna ja tema kaasaga poes, et valida sobilikku kingitust treener Kevin Rennole, tänu kellele me üldse saime väljakutse võimaluse realiseerida. Teate küll seda kingituse tegemise erutust, eriti kui tegemist on teile olulise inimese või eeskujuga - tahaks, et talle kingitus meeldiks, oleks mäletamist väärt aga kasulik ka. Nii me siis otsustasimegi, et teeme kolmest pildist koosneva pildiraami koos trennis tehtud piltidega, hunniku puuvilju, spordi-batoonid ja ei saanud lisamata jätta ka kena valges pudelis pidujooki. Et asi ikka kõigile põnev välja kukuks, leppisime Argo Aderiga kokku, et ta toob korvi keset trenni treenerile saali ja meie teeme näo nagu ei teaks midagi. Muidugi juhtus aga see, et tänast trenni andis teine treener, Kevin Rennol oli kohtumiste päev. Mis seal ikka! Tegime korvist paar pilti ja jätsime korvi klubijuhi lauale. Tähtis on tänu! Aitäh Kevin Rennole unustamatu kogemuse pakkumise eest ja jään seda kuud erutusega alati meenutama.
Kirg
Kell on kirjutades südaööst neli minutit tahapoole, kirjutan antud postitust ja taustal käib Maxim Vorovski unustamatu võimas King of Kings Tallinna matši video. Siiani ajab see video kananaha ihule! Siiani tuleb kirepisar silma ja hinge tekib ürgne kaasaelamise jõud neil hetkedel, kui ta fööniksina vapralt vägilase kombel, võib öelda, et võitlusspordi põrgust tõusis ja võitis! Mäletan tema sõnu, kui eelmisel aastal temaga peale võitu intervjuu tegin ning vastas mu küsimusele, kas ta kuulis, kuidas publik talle kaasa elas: "Ma kuulsin, kuidas rahvas karjus: Maxim, Maxim! See ei olnud ainult minu võit, see võit oli kogu rahva jaoks ja sellepärast ma tundsin, ma kas võidan või ma suren!".
Olen varem ühe korra kuulnud taolist kaasaelamist paar aastat tagasi, kui saalitäis inimesi hakkas esialgu vaikselt, siis aina kõvemini ja kõvemini ühtses rütmis hüüdma: "Kevin! Kevin! Kevin!". Seda tunnet ja ühist kaasaelamise energiat ei unusta ma kunagi. See ei ole lihtne toetus, see on võimas spordikirg, millest mul varasemas elus aimugi ei olnud! Seega teen nüüd kummarduse elu ja kõikide inimeste ees, tänu millele ja kellele olen saanud selliseid hetki ja kirge kogeda!
Jõud
No nii! Kannan nüüd vabalt ise oma kotte! Jah, mulle meeldib daam ka olla ja kui kõrvale satuvad tõelised härrasmehed, siis ennast nende kõrval naisena tunda on ülim nauding. Ka koti mehele kanda andmine tekitab naiselikku ning hoitud tunnet. Muuseas, samas saalis treeniv Ilyas Rustamov on üks neist härrasmeestest, kes minu suurt spordikotti nähes paar korda oma abi pakkus. Ilus ja härrasmehelik - aitäh! Aga asja juurde tagasi tulles, siis on minu vasakus käes tõesti rohkem jõudu kui varem. See on hea tunne, kui tead, et sul on vajadusel jõudu, ka siis, kui seda kunagi kasutama ei pea.
Kiirus
Ma ei pea üldsegi silmas jooksu, hüppamist või muud füüsilise keha liigutamise kiirust. Asi on hoopis huvitavam. Kes blogi lugejatest mäletab, siis challenge üks eesmärke oli jälgida oma mõttetegevust. Mu mõtted on selgemad ja kiiremad. Otsused sünnivad peas kiiremini ja kui mõne otsuse vastuvõtmise juures kahtlen, tegutsen, et parimate inimeste käest lisanõu küsida ja siis edasi tegutseda ehk otsustada. Ei saa öelda, et ma oleks varem aeglane olnud aga antud mõttekiiruse teeb eriti kauniks mõtteselgus otsuste tegemisel. Usun, et selle taga on vähemalt kaks tegurit. Esiteks see, et kui ettevõtjalt võtta äkitselt ära üle kahe tunni tema tööpäevast, siis paistab esialgu võimatu missioonina saada hakkama kõigega sama hästi kui varem. Samas, kui oled sunnitud vähemate töötundidega tegema rohkem, keskendud rohkem ja tegelikkuses on tulemus parem. Seda muidugi mitte kohe alguses aga siiski, lõppkokkuvõttes olime challenge-kaaslasega sama meelt, mida aega edasi, seda produktiivsemaks muutusid need tunnid, mil saime tööle keskenduda - me olime oma füüsilises keha vaimsete otsustega kiiremad. Teine on seotud tõenäoliselt täiesti tavalise kõigile arusaadava teemaga - ma elan tervislikumalt. Teen trenni, söön korralikumat toitu ja tarbin tunduvalt vähem igasugust jama, seega ei pea mu keha tegelema selle jama läbitöötlemisega ning kingituseks kingib keha vastu vaimuselgust.
Jõuline enesekindlus
Nüüd mõistavad mind või mõistavad hukka kõik peoloomad. Ütlen üsna kergelt "Ei", kui tunnen, et on vaja öelda peole või niisama pullile "Ei". Ütlen "Ja" siis, kui eesmärgid on täidetud ja tunnen, et olen ühte korralikku pidu ja pillerkaart väärt. Mina otsustan. Olen lihtne inimene ja armastan igasuguseid kogemusi. Olen käinud heal ja halval teel. Tean mõlemat teekonda hästi ja teadlik vaimne hea valmine algas minu elus juba ammu. Millegipärast aga ei tulnud keha eest hoolitsemine kuigi hästi välja. Seadsin challenge'i kuuks ajaks esikohale. Ma ei võtnud vastu ühtegi kohtumisettepanekut, ütlesin "Ei" kaasa pakutud reisile, jätsin paaril tähtpäeval käimata ning ei hakka üles loetlemagi neid paljusid pisiasju, mis kõrvale sai heidetud. Kas see tuli raskelt? Jumala pärast mitte! Kasvanud on enesekindlus enda asjade eest seismisel ja jõulisus on samuti huvitav teema, millel korra peatuda. Jõuline olek ilma vihaenergiata on imeilus oleks ning see on üks teema, mis mind väga paelus antud challenge'i ajal. Kes varasemaid postitusi lugenud on, see teab, et esimestel trennidel sain sisemiselt vihaseks, kui challenge-kaaslaselt piltlikult öeldes liiga kõvasti "vastu nina" sain. Täna tegime sportlaste jaoks nö "naljasparringut" trenni lõppedes ja polnud mingist vihast enam haisugi. Nii et jõuline on hea aga halba energiat ei tohiks selle taha panna.
Jätkub ...
Vastupandamatu tegutsemise tahe
Õiged valikud
Aja mõiste muutus
Õnnehormoonide lagi
Mõtteselgus
Vaimujõud
Võitlusvaim
Unustamatu kogemus
CHALLENGE! 1 KUU TRENNI TIPP-SPORTLASTEGA! KAHEKÜMNE ESIMENE PÄEV! Ärevus, erutus, kirg, jõud, kiirus - challenge “1 kuu trenni tipp-sportlastega” on läbi!
