Tristani ema on andnud mulle võimaluse pojaga lähemalt tuttavaks saada. Mida see tähendab? See tähendab seda, et selleks, et perest väljaspool olevad inimesed saaks luua hingesidemeid meie lastega, peame me vanematena seda ise lubama. Loomulikult on meie kohus ja vastustus ka kontrollida, et tegemist on lastele heade eeskujude või lihtsalt head soovivate inimestega.
Saime Tristaniga sõbraks omamoodi. Pidin nägema selleks vaeva. Ta pole poiss, kelle kommipakiga ära ostab. Ta on ettevaatlik, võtab oma aja ja tunnetab. Poisil jagub praeguse elu aastaid vaid mõni...
Kui aga saime veeta mõned hetked koos, sai selgeks, et tegemist on vana hingega ja targa lapsega. Ta on mulle kinkinud emaga südamekarbi, mida kannan igapäevaselt oma käekotis ja kus sees on minu tööks hädavajalikud asjad alati kaasas - netipulk ja mälupulk ning muu vajalik. Saladuskatte all pean ütlema, et südamekarbis on veel kingitud südameid :).
Täna õhtul sain kingituseks sellise pildi, mille Tristan joonistas :)
Kas pole imeline omada selliseid väikeseid sõpru, kes veedavad oma väärtuslikust õhtusest mänguajast aega, et meile joonitada!? See on midagi, mida meil kõigil tuleks õppida. Meil kõigil tuleks õppida õppima inimesi tundma. Ja kui me neid juba tunneme, siis meil tuleks olla nii avatud, aus ja vahva, et kui tuleb tunne ikka peale sõbrale joonistada, siis me ka kohe joonistame.
Vot see on alles eluviis...Mõelda, öelda ja teha kohe head!
AITÄH SULLE ARMAS TRISTAN JA SULLE - ERIKA!
