Ja kuna ma armastan ka oma tööd, siis mainin ära, et ka mu meedia-, turundus- ja reklaamiagentuur MediaMarketing Est OÜ sai kaha aastaseks. 2 aastat tagasi käisin notari juures agentuuri ametlikult loomas. Jah, töö on tähtis, sest see loob meile võimalusi elada elamisväärset elu. Aga töö pole selle postituse teema. Teema on perekond.
Mõtestan ikka ja jälle lahti oma elu ja tihti tuleb ette ka see, kui avastan taas, et mingid igapäevased väärtused on paigast ära. Siis püüan parem olla. On päris raske hoida pereelu ning töid ja tegemisi vajavaid asju ning puhkehetki harmoonilises kooskõlas. Ikka ja jälle tuleb ette, kui taban ennast mõttelt - kas surres võtan kaasa kõik on suurepärased projektid!? Ega ikka ei võta küll. Nii kui neid mõtteid mõelda, lööb pildi silme ees taas sirgemaks ja elu läheb rõõmsamaks. Vajame eneseteostust aga veel rohkem vajame õnnelikkust, rõõmu ja rahu oma südamesse. Oleme loodud armastama ja armastust vastu võtma.
Armastan oma kahte kallist last! TÄIEGA!!! TAEVANI!!! JA TAEVAST EDASI!!! Aga nüüd sünnipäevade juurde tagasi. Meie pere sünnipäevatraditsioon on ikka väga vahva, vallatu ja juba mitu aastat üsna sarnane! Hommik algab lauluga ja lemmikute roogade ja eriliste jookidega. Laul on ikka Kuldne Trio, tordil küünal, naissoole lilled ja meessoole jagub õhupalle. Mõni kingitus on ikka ka - kuidas siis muidu! On küll tõesti iga aasta ikka ja jälle sama teema aga iga kord on sama vahva nagu esimesel korral. Oleme lihtsalt nii "ühtekad", et teame üksteise käike ette aga ikka naudime üksteise õnnelikuks tegemist. Täna ütles poeg, et tal oli "Best Birthday Ever" :). Miks ma sellest kirjutan? Ikka selleks, et ise see endale läbi kirjutades paremini mällu salvestada ja sinuga, hea blogi lugeja, kogemusi jagada. Selleks, et oma lähedasi õnnelikuks teha, ei vaja me suurimaid, kalleimad ega vingeimad kingitusi - vajame südamest kallite inimeste rõõmustamist ja pisidetailidele mõtlemist ning ehk veidi planeerimist. Meie tänane päev oli lihtne, täis sünnipäevalapse jaoks eraldi tegevuste läbimõtlemist ja üheskoos talle tähelepanu pööramist. Ja mis peamine - ühiselt mõnusa aja veetmist!
Ja homme alustame sama hooga - kell 6.00 tiriseb telefon, laul on sama, joogid ja söögid veidi erinevaid, sest maitsed on erinevad, puhule öhupalle ja soovime unelmate soove. Ei midagi üle pakutut ega arulagedat, vaid lihtne peretraditsioon ning üksteisest hoolimine ja armastamine. Just see on see, mida elus kõige enam vajame...
Loodan, et õpime üheskoos oma lähedasi hindama, hoolimist rohkem välja näitama ning loomulikult lähedaste jaoks aega leidma...
Need on need hetked, mis meile alatiseks meelde jäävad ja tõenäoliselt ka enne siit ilmast lahkumist meil lahkumise kergemaks teevad...
Armastan Teid kallis PERE!!!
