Mu elus on toimunud ja toimumas suured raputused. Sellised, mis hetkega äratavad. Vaimseid looduslikke seadusi võib ju eirata, see aga ei muuda neid olematuks. Väidan endale iga päev aina tugevamalt, jah, ma olen see, mida söön (ehk õigemini, minu keha on see, mida ma söön) aga tegelikkuses olen ma see, mida ma mõtlen (kas ma toidan enda vaimu piisavalt, et olla pidevas arengus?). Olen korduvalt pidanud inimestele selgitama, mis on heade uudiste portaali idee. Tegemist on vaimsel tasandil tehtud otsusega kinkida Eestimaa inimestele midagi tagasi. Mind on õnnistatud ja olen ääretult tänulik, et see idee minuni aastaid tagasi jõudis. Olen tänulik, et inimeste hulk aina kasvab ja kasvab, kes samuti headuse kohta info levitamise vajadusse usuvad. Idee on anda inimestele vaimutoitu positiivses võtmes. Kinkida inimestele igapäevaste kannatuste kõrvale lootust ja lohutust, et head inimesed on olemas, nad on meie ümber ja nad väärivad tunnustust.
Jah, kannatused on olemas ja nad ka jäävad olema. Aga kas me peame terve elu kannatusega leppima või võime ennast ja elu meie ümber muuta, et me peaks vähem kannatama? Aidata teistel muutuda, et nad peaks vähem kannatama? Budismi teine tõde ütleb, et kannatuse allikas on soov iseenesest; mitte selle olemus, vaid olemasolu.
Olen oma elus hakanud lahti laskma asjadest, mida varem arvasin, et soovin, vajan ja tahan. Toon ühe näite. Olin nagu väike vastik orav. Ei, mitte reformierakonna orav (no et lihtsalt mõnest oravast pilt ette tuleks) aga selline tavaline väike pähkleid armastav orav. Kõik tahtsin enda korvi kokku korjata ja ikka korjasin ka. Miks ma neid pähkleid korjasin, sellel on oma põhjus. Olen elus nii paljust ilma jäänud, mille kohta mu terve mõistus ütleb, et see oleks pidanud mulle kuuluma aga ei saanud kunagi kuuluma. Ja siin tuleb mängu ahnitsemise soov - enne polnud midagi, nüüd võtan topelt. Tagasi orava juurde. Olin endale viimaste aastatega orava kombel kokku korjanud suure korvi täie pähkleid. Ühel hetkel läks kõht tühjaks ja hakkasin korvi sisu avama. Oma üllatuseks leidsin sealt pähkli sarnaseid kive, kivistunud mullast kamakaid, isegi puukoorest palju suvalisi tükke ja mõned kuivanud pähklid ka...
Hakkasin neid ükshaaval välja viskama ja esialgu ei muutunud midagi. Siis aga hakkas sündima imesid. Mida rohkem suvalisi pähkli sarnaseid asju välja tõstsin, seda pikemaks kasvasin ja kaugemale nägin. Ja teate, mida kaugemale ja kõrgemalt nägin, seda rohkem sealt paistma hakkas - kõik kohad pähkleid täis, mine ja ainult korja...Ja siis potsatadki maha ja saad aru, et tegelikult jagub kõigile.
Tegelikult ongi maailm päriselt "pähkleid" täis ja igale on oma "pähkel" või lausa mitu või miljonied. See on lausa üllatav, milline vabadus. Vabadus lahti laskmisest ja edasi liikumisest. Milline kannatus kanda endaga kaasas midagi, mis sulle ei taha kuuluda, ei kuulu ega saagi kuuluma - lase lahti ja usu, see teeb sind õnnelikuks, isegi kui sa seda alguses ei tunne...
Üks tuntuim Buddha mõttetera ja kuulutusi sisaldav tekst, Dhammapada, kätkeb selliseid sõnu: “Isegi kuldmüntide laviin ei rahulda kirgi. Tark on see, kes teab: kired on haiglaslikud ja neist on vähe rõõmu.” - kas paneb mõtlema?
Kui paneb, siis loe edasi...
Budismi sisu neli õilsat tõde
Siddhartha Gautama (Buddha) lõi ühest kolmest maailmareligioonist – budismi. Nimi Buddha anti talle järgijate poolt.
Budismi keskmes on õpetus neljast tõest – sisu tuumaks on jutlus neljast õilsast tõest, mis avanesid Buddhale tema kuulsal ilmutusööl viigipuu all: maailm on täis kannatusi; kannatuste põhjused peituvad kehalistes tungides; kannatust saab kaotada; on olemas tee, mis viib kannatusest vabanemisele.
Buddha öeldu põhjal peitub neis tõdedes kogu kõlbelise elu seadus, mis viib kõrgeima õndsuseni. Nende seisundite selgitamisele ja arendamisele on pühendatud kõik budismi arutelud ja loogiline ülesehitus.
Esimene tõde – sünd, haigus, surm, lahusolek lähedasest inimesest, soovide mittetäitumine ehk elu ise oma kõigis ilmingutes, need ongi kannatused. Budismis peetakse kannatuseks ka seda, mida on alati rõõmuks peetud. Sugulased, sõbrad, rikkus, edu, vaim – kõik see on inimest aheldav.
Teine tõde – kannatuse allikas on soov iseenesest; mitte selle olemus, vaid olemasolu. Üks tuntuim Buddha mõttetera ja kuulutusi sisaldav tekst, Dhammapada, kätkeb selliseid sõnu: “Isegi kuldmüntide laviin ei rahulda kingi. Tark on see, kes teab: kired on haiglaslikud ja neist on vähe rõõmu.”
Kolmas tõde – kannatuste ületamine, soovide vaigistamine, täpsemalt nende kirglikkuse jahutamine. Budism soovitab keskteed: vältida äärmusi, nii kiindumust tundenaudingutesse kui ka selle kiindumuse täielikku allasurumist. Kannatuse puudumist, selle ületamist tõlgendatakse nirvaanana (sanskriti keeles kustumine, jahtumine). Sellele rajasid Buddha järeltulijad terve filosoofiateooria.
Neljas tõde – on olemas tee, mis viib nirvaanasse. See on kaheksaastmeline rada, vaimse kõrguse saavutamise programm:
- Õige vaade (Buddha nelja õilsa tõe omandamine – elu mõtte tunnetamine).
- Õige kavatsus (võtta neid tõdesid kui eluprogrammi ja lahtiütlemine kiindumusest maailma – elu mõttest arusaamine muutub sisemiselt kaalukaks motiiviks).
- Õige jutt (ülalnimetatud motiiv saab kindla lahenduse: hoidumine valest, tee tõkestamine sõna ja suulise orientiiriga; mis ei puuduta ülalmärgitud kõlbelist eesmärki – maailmast lahtiütlemist).
- Õige tegu (lahendus realiseerub tegudes – vägivallatus, kõigele elusale mitte kahju tegemine).
- Õige eluviis (õigetest tegudest käitumisliini kujundamine, teod moodustavad ühtse ahela).
- Õiged püüdlused (ärkvelolek ja valvsus, kuna halbadel mõtetel on omadus tagasi tulla; sooritatud tegude peegeldumine tegevuses sellest vaatenurgast lähtudes, kuivõrd need vastavad isiklikele otsustele ning on vabad halbadest mõtetest).
- Õige teadvustamine (õige mõtlemine – pidada pidevalt meeles, et kõik on mööduv; kõlbeline käitumine lülitub konteksti elu mõtte lähtepositsioonilt).
- Õige keskendumine (maailmast lahtiöelnud inimese vaimne sukeldumine; väljumine moraali enda piiride taha kui tunnistus elu mõtte teostumisest).
Selline näeb üldjoontes välja budismi universaalne eetiline skeem. Selles esinevad õilsad teod kui voorused, mis on kättesaadavad igaühele. Iga inimese kõlbeline saatus on täielikult tema enese kontrolli all ja võimalused selle päästmiseks pole piiratud mitte millegagi peale tema enda isiklike pattude, eksimuste ja vigadega.
Et jääda kindlaks ja määratleda end kõlbelise isiksusena, peab inimene võitma iseennast!
Lisan siia veel omalt poolt, et see, kes me olime eile, pole sellest hetkest enam oluline, kui oleme otsustanud olla paremad. Hetkel kui saame teadlikumaks ja see meid paremaks muudab, hakkab kõik pärsiselt muutuma.
