Kanti “Puhta mõistuse kriitika” on üks kõige pöördelisema tähtsusega filosoofilisi tekste lääne kultuuris.
Immanuel kasvas äärelinnas väiketööliste ja kaubandusrahva keskel, kus valitses töökus, ausus ja puritaanlik rangus.
Valisin jagamiseks välja Immanuel Kanti 7 elutarkust, millest minu enda eluhetke tõttu puudutas mind esmalt ja kõige rohkem esimene.
- Loodus annab inimesele temperamendi, iseloomu töötab ta välja ise.
- Inimene ei tohi muutuda teise inimese orjaks ega lubada teistel inimestel karistamatult oma õigusi jalge alla tallata.
- Ideaal kui tõelisus on kättesaamatu, kuid temani püüelda on kohustuslik!
- Meie rikkust ei mõõdeta asjades, mida omame, vaid milleks oleme võimelised ilma neid omamata.
- Seaduse ees on inimene süüdi, kui rikub õigusi teiste suhtes. Eetika järgi on ta süüdi juba siis, kui ta mõtleb sellest.
- Moraalselt on kõige väärtuslikumad need teod, mis sooritatakse puhtast kohusetundest, ilma mingi kalduvuse või sümpaatiata.
- Geniaalsus – see on anne leiutada seda, mida ei saa õppida ega õpetada.
