Tegelikkus on ju päris lihtne, kui sind ümbritsevad inspireerivad inimesed, saad ise samuti olema rohkem inspireeritud ja üldsegi, imetlemine on ilus tunne! Käin ringi ja muudkui armun inimestesse, armun inspireerivatesse, teistmoodi jonnakatesse, sisult põnevatesse, väliselt erilistesse ja oma asja kogu hingega tegevatesse inimestesse.
Ja selliste inimeste seas ringi liikumine käivitab veel ühe huvitava asja. Nimelt näeb nende kõrval ära ka iseenda ja end ümbritsevate inimeste mitte kõige kaunimad omadused. Tekib võrdlusmoment, tekib vaimne konkurents, tekib võimalus võrrelda ja ausalt näha nii ennast kui ka enda elu kõrvalt.
Äkki püüaks siinkohal tark olla ja järgida eeskuju - rumal oleks ehk midagi muud teha?
