Täna algas minu challenge – ehk siis enese proovile panek. Miks ma seda teen? Sest naudin uusi väljakutseid ning piiride ületamist. Muidugi ei pea ma 36 aastasena negatiivsete piiride ületamist silmas, need ajad on läbi.
Praeguses eluetapis inspireerivad mind väga tipp-sportlased. Võin neid vaatama jäädagi ja mõelda ning analüüsida, mis on nende sees peidus, mis annab neile jõudu ja kannatust muudkui treenida, treenida ja veel kord treenida ning töötada igapäevaselt oma võitude nimel. Anda endast kõik, et saada parimaks. Parimaks iseendast ja parimaks teistest. Mulle meeldib olla sportlaste kõrval. Nad muudavad mind paremaks.
Ja muidugi on ka teine pool, mis puudutab tööd. Oleme aastate jooksul osutanud meediateenust väga mitmete spordialade esindajatele, organisatsioonidele ja ettevõtetele ning sportlase hingeelu tundmine on kõrgtasemel spordimeediatöö tegemiseks ääretult vajalik. Selleks, et suudaksin vastutustundlikult teha oma tööd, pean tundma valdkonda ja selle parimaid inimesi – päriselt tundma!
Eesmärk teha kuu aega igal tööpäeval trenni
Liitusime Kevin Renno profipoksijate trennidega. Igal päeval kell 10 kohtuvad Kevin Renno klubi sportlased, kes valmistuvad võistlusteks, trennisaalis. Rääkisin Kevin Rennole ära, miks ma seda teha tahaksin ja saigi kõik kokku lepitud. Mind ja minu töökaaslast võeti profipoksijatega samasse trenni. Muidugi lohutuseks lubati, et me saame trenni teha omas tempos.
Hommikul tõustes ja trenni peale mõeldes ning asju kokku pannes oli hinges liblikad. Ei, need pole armumise liblikad, need on veidi närvilised ja eriti värvilised ärevuse liblikad, kui tead, et ees ootab midagi erilist ja sa pole päris kindel, kas sa selle teekonna lõpuni lendad. Esimene päev on käes, pea on mõtteid täis: ma saan hakkama, äkki ikka ei saa, aga mis siis, kui ma haigeks jään, siis ma ju petan ennast ja Kevini ees on ka häbi, kuidas ma oma tööasjad suudan ära organiseerida, ma saad hakkama aga mis siis kui ikka ei saa...
Ja siit tulebki minu peamine isiklik põhjus, miks selle väljakutse enesele keset suve korraldan. Tahan jälgida oma mõtteid ja peas toimuvast teha ülevaate. Kas on võimalik, et ka minu peas toimuvad muutused selle kuu ajaga. Mis on see, mida saaks tipp-sportlastelt õppida, et olla ka oma valdkonnas senisest veel parem, kuidas jõuda rohkem, saada lahti laiskusest, mugavusest ja ebatervislikest harjumustest, kuidas treenida nii nagu treenivad nemad - meie ühiskonna kangelased, kelle võitudele ja kaotustele me kõik kaasa elame. Eks näis!
Esimese päeva üllatused
Jäin trenni minuti või paar hiljaks, järelikult tuleb kodust esmaspäeval hakata varem liikuma. Täna olid trennis kohal naissportlased. Esimesena hüppasin saali ääres oleval rehvil, edasi liikusin hüppenööridega hüppama. Kui võrrelda minu hüppenööriga hüppamist aasta sportlase tiitli omaniku ja taipoksi amatsooni Andra Aho soojendushüppamisega – piinlik! Tõenäoliselt polegi võrdlemine hea aga midagi pole teha, minu aju juba kord on selline. Sean endale eesmärgi vähemalt mitte seisma jääda ja oma aeg täis hüpata. Trenn pole veel alanudki aga laup on higine.
Edasi saime teada, et trenn hakkab olema K1 reeglitele toetudes, mis ühendavad endas erinevaid võitluskunsti alasid. Uus ja tõenäoliselt põnev. Seni olen teinud taipoksi trenni ja ühel korral möödunud esmaspäeval ka tavapoksitrenni. Trenn hakkab pihta ja muuseas kestab poolteist tundi, mis on minu jaoks ka esmakordne. Pean vastu ja mitte ainult, peale trenni pesuruumidesse minnes on nägu naeratav ja tunne ülihea.
Milliseid on esimese päeva mõtted, mida talletan?
- Kõige raskem on võtta vastu otsus "Ma teen selle ära!", kõik muu tuleb juba kergemalt
- Uute asjadega tegelemine õpetab planeerimist, sest aeg võetakse vanadest tegevustest
- Hirm läbikukkumise ees on üks suurimaid takistusi, et teha uusi asju
- Halvad kombed paistavad seni head, kui näed tõeliselt häid kombeid
- Tugevate lähedus teeb ka sind tugevamaks
- Mitteoskamise tunnistamine tähendab seda, et sinust võib saada oskaja
Need olid tänased ajus ringi liikunud mõtted. Ilusat nädalavahetust! Mina jään ootama esmaspäeva!
