Esmaspäevase trenni viis läbi treener Kevin Renno. Inimesed
tulevad peale nädalavahetust treeningsaali kuidagi hajevil, Kevin Renno küsib
kõigil pileteid, mis tuleb igal osalejal esitada trenni tulles. Nagu selgub, on
enamustel pilet puudu. Võtan kiirelt kätte ja jooksen enda piletile järgi
vastuvõtulauda, aga see enam ei aita. Trenn algas sõjaväelise korra järgi
karistusega kogu grupile, kes ei toonud treenerile pileteid. Millegipärast said
kaks inimest vabastuse, keegi vastu ei hakka ja karistusring hakkabki pihta.
Karistuseks oli kolm minutit põlvelt põlvele ringis kõndi ehk siis panid ühe
põlve maha, tõusid püsti ja panid teise põlve maha, tõusid püsti jne. Kolmandaks
minutiks jalad värisevad vast ka kõige kangematel ja millegipärast arvan, et
piletid enam nii kergelt maha ei unune. Sain aru, et mulle kohe üldse ei meeldi süüdi olla. Seega, tuleb olla parem!
Trenn ei tundu enam
ajaliselt pikk
Parimaks muutuseks pean mõttetöös hetkel eriti ühte muutust –
nimelt ei tundu 1,5 h trenni enam pikk aeg. Kui muidu varasemalt jõudsin trenni
üliharva ning 1 h tundus päris pikk aeg, siis nüüd peale kahte nädalat pole 1,5
h trenni üldse palju. Kui tänane trenn lõppes vabatahtliku kõhulihate
harjutustega(tööinimesed andis treener enne lõpuharjutusi vabaks), siis ei
tekkinud sellist tunnet, et tahaks minema minna. Tegime challenge-kaaslasega
kõik lõpuni kaasa. Küll see on hea tunne!
Aja planeerimise
oskus on läinud paremaks ja ennast valida on kergem
Kui alustades tundus üks suuremaid muresid aja planeerimine,
siis seda muret tänaseks enam pole. Valik on selge, kaks tundi päevas olen
tööasjadest eemal ja nii lihtsalt on. Kõik muud tegevused käivad selle järgi ja
olen kindel, et see challenge muudab nii mõndagi ka minu tulevases aja
planeerimises. Tunnen juba praegu jõudu öelda rohkem teiste vajadustele „EI“ ja
enda vajadustele „JA“. Selliseks muutuseks ma polnud valmis ja ei kujutanud
ettegi, et üks korralik periood regulaarset trenni ajus taolisi muutusi teeb.
Põnev!
Millised on tänased mõtted, mis salvestan?
- Õiglane karistus ei solva kedagi aga õpetab paljusid.
- Eeskujulik vabatahtlikkus on vaba valik midagi tahta ja siis see ka ära teha.
- Ainult positiivsest mõtlemiseks ei piisa, on vaja ka tegutseda positiivsuse suunas.
- Elus pole miski võimatu, kui midagi väga tahad, siis leiad võimaluse seda teha.
- Kui julged teiste vajadustele „ei“ öelda, kingid enda vajadustele „ja“.
- Kui ei taha süüdi olla, ära käitu valesti. Nii lihtne see ongi!
