Esimese poole tänasest trennist viis läbi treener Kevin
Renno, teine poolaega usaldati treenitavad Maxim Vorovski kättesse. Nii
esimene kui ka teine pool trennist väärivad täna aga erilist tähelepanu. Peale soojendust
eraldati trennis tipp-sportlased ja teised tegelased, kaasa arvatud siis
ka meie koos challenge-partneri Joaannaga.
Tipp-sportlased tegid sparringut (treeningvõistlus poksis),
meie mängisime sarnast „asja“ läbi. Kui esialgu olime vastakuti ikka koos challenge-kaaslase Jaonnaga, siis mingi aeg pani Kevin Renno meid kokku trennis tublilt kaasa
tegevate noorhärradega, kelle vanus paistab olevad veidi alla 15 eluaasta.
Ja kujutage nüüd ennast ette 36 aastasena poksimas noorhärraga, kelle vanus on
alla teie omast vähemalt 20 aastat noorem. Mina ei kujutanud seda alguses küll
ette – kuidas sa „virutad“ talle?! Tegelikkus jõuab muidugi trennis kiirelt
kohale ja saad juba aru, et me ei tegele
siin „virutamisega“, vaid spordiga. Ja nii see sportimine algaski. Mina jäin
muidugi terveks ajaks noorhärrale hirmuga aga igaks-juhuks naeratades otsa vaatama (juhuks
kui peaksin kogemata veidi valesti lööma).
Treener Kevin Renno rõhutas noorhärradele veel, et teate küll, kuidas naistega trenn käib (mida iganes see siis tähendas aga midagi taolist, et tuleb ennast tagasi hoida tõenäoliselt).
Muuseas, minu treeningpartneriks olev noorhärra oli ikka väga tubli ja sain paar korda
päris mõnusa litaka (loe: löögiga pihta). Huvitav tähelepanek, mis minuga juhtus – kui
noorhärra mulle pihta sai, siis ka naeratasin! Mul oli tema üle hea meel. Challenege esimestel päevadel sain ikka päris
kurjaks sisemiselt, kui treeningkaaslase löögist kõvasti haiget sain. Oh, mind rumalat! Aga näed, ajaga võib ikka meist kõigist asja saada.
Sportlase vaim on
võimas vaim
Jälgisin Maxim Vorovski ja Mirkko Moisari sparringut –
mehed ei hoidnud ennast kumbki väga tagasi aga lõpetades löödi ikka kindaid lugupidavalt
kokku ja tänati. Ei saa midagi muud
öelda, kui seda, et võrreldes tavainimestega, kes teevad tööd, on tublid ja
hoiavad oma perekonda, ehk võtavad sõna ka ühiskondlikel teemadel – jah, nad on
tublid, kuid sportlase vaim on midagi hoopis muud! Usun, et kogu ühiskonnal
oleks neilt palju õppida.
Poleks ka paha idee kõigil minna vaatama, kuidas
tipp-sportlased treenivad. Kõik elemendid, mida meile suurte juhtide raamatud
õpetavad ja mida tippu jõudmisel oluliseks peetakse, on neil treeningsaalis
viibivatel meestel ja naistel olemas: tuntav soov kuhugi jõuda, oma eesmärkide
nimel kõvasti vaeva nägemine, järjepidevus, ülim sõbralikkus kaaslaste suhtes,
karm hoiaks igapäevastesse kohustustesse, milleks on treening, sõnakuulelikkus
ja sügav lugupidamine õpetajata suhtes, kes nende heaks oma aega kulutavad,
üleüldine positiivus treeningkaaslastega suheldes ja kõige ilusam asi, mille
endale pähe raiun – nad ei virise!
Vabad inimesed vabal
maal
Trenn kestab nagu ikka poolteist tundi - trenni lõppedes tänavad sportlased treenerit, peale seda kiire
pesu, spordikott kokku ja ühte kätte, töökott arvutiga teise, ridikül üle õla,
kohvikus korral toit ja tööle. Jõuame MediaMarketingi büroosse ja juba heliseb
telefon ning helistab töökaaslane Veiko Vares, kellega koos King of Kings
projekti veame – kell kaks näeme Tallinna Taipoksi Klubis! Viimasel ajal tuleb
seda poksivärki ustest ja akendest – mulle see muidugi meeldib! Ja olemegi
tagasi klubi ruumides ning valmistame ette intervjuud TV3 jaoks Cool D ja Kaarel Kosega.
Muuseas, ka
need mehed on Tallinna Taipoksi Klubis treeninud ja peab au andma – nad on ka
ringi sattunud. Mina ei saa muidugi kohustuslike küsimuste kõrvalt jätta
käsimata ka, mis tunnetega Cool D ringi läks ja sealt lahkus ning vastus ei ole
vaba ja sõbraliku olemisega Cool D puhul üllatav – oli rõõmus peale matši, et
asi läbi sai. Kaarel Kose ütleb, et kui oleks vaid varem poskiga alustanud ...
Mida mõnusad mehed veel rääkisid ning miks nad poksisaalis olid, selleks kuuleb
varsti kogu Eestimaa aga las hetkel jääb midagi ka saladuseks. Igatahes on tegu
vabade meestega vabal maal, kellega niisama vesteldes on kõik lihtne ja intervjuud
teha pingevaba. Ja mis peamine, nalja mõistavad ka!
Milliseid on neljateistkümnenda päeva mõtted, mida talletan?
- Kuula häid sõpru aga oma suhtumised inimeste ja otsused elu osas tuleb teha ikka iseendal.
- Oma sõnade eest vastumine on auküsimus ja on suur aru sellest aru saada.
- Üks silmavaade muudab vahel rohkem, kui sada sõna. Südamega sekund vaadates näed rohkem kui eales kuulda saad.
- Inimesed on üllatusi täis, lase neil vaid ennast üllatada!
- Iga tõeline muutus vajab aega! Ja kuna aega on vähe, on soovitav muutuste otsused vastu võtta võimalikult kiiresti.