Täna toimus treener Kevin Renno juhendamisel taas vastupidavustreening. Ei saa enam väga nuriseda - trenn on kurnav aga trennist on saanud kümne päevaga nauding. Keha väsib, higi voolab, lõpuni vastu pean siiski raskelt, kuid hinges on õnn! Eriti suur on rõõm, kui trenn läbi saab, pesus käidud ja Sparta kohvikusse väljateenitult lõunat saab sööma minna.
Täna käis poksitrennis ka Artjom Savitski koos kaasa Annaga ja ei puudunud ka televisioon
Istusime ühel õhtupoolikul Artjomi ja tema kaasaga ning jutuks tuli ka meie challenge. Muidugi ei suuda ma oma suud kinni hoida - kui midagi väga meeldib, siis soovin, et teised seda ka kogeks. Seega pakkusingi Artjomile ja tema armsale kaasale Annale, kas nad sooviks ka tulla Tallinna Taipoksi Klubisse taipoksi trenni katsetama. Artjom on avatud inimene ning Annale ka mõte meeldis ja saigi asi kokku lepitud. Täna olid mõlemad trennis kohal ning treener Ahti Pikkur võttis nad enda valvsa treeneripilgu all ette. Veel tuli vapralt täna trenni kaasa tegema särav ja energiline Tallinna Televisiooni reporter Katrin Hinrikus. Kui kõik kohal olid, lahutas Kevin Renno meid kiirelt - uustulnukad Ahti Pikkuriga soojendusse ja meie challenge-kaaslase Joannaga tipp-sportlaste vastupidavustrenni.
Las higi voolaku
Püüdsin täna vahepeal tempot hoida 18-aastane Astrid Johanna Grentsi järgi, kes muuseas sõidab augustikuu lõpus Iirimaale noorte kickpoksi meistrivõistlustele ning on juba Euroopa meistrivõistlustelt juunioride klassis toonud pronksi. Kas Astridiga tempo hoidmine tuli välja? Mõned korrad tulid aga valdavalt mitte. Välja tuli aga endast parima andmine nii, et higi voolas nagu saunalaval. Ei, valetan - rohkem voolas! Ja las ta voolas - voolabki ebavajalik kehast välja.
Lapsepõlv tuli meelde
Treeningu lõpus tegime piirjooksu (ei mäleta kahjuks õiget nime), mis nägi välja selline, et inimesed pandi saalis kahekaupa vastakuti. Kui treener Kevin ütles start, tuli ühel joosta järgmise matiruudu ääreni, tagasi, siis kaugemale teise matiruudu ääreni ja nii kuni kümnenda matiruuduni välja. Teine pool näitas ees mati äärt, et jooksjal kergem oleks. Mina olin oma partnerile esialgu "näpuga näitaja" ja siis tuli minu kord joosta. Ja kes mind veidi lähemalt tunneb, see teab - ütle start ja ma olen juba läinud! Nii ka täna. Tegelikult polnud start päriselt veel alanud, kui mul oli juba tuul talla all. Muidugi saatis treener mind tagasi stardipunkti ja õigel hetkel sai joosta nii, et tuli taga. Meelde tuli lapsepõlv ja võidujooks - küll see oli õnnis tunne. Meelest oli läinud aga vanus ja aastad, mil enam jooksnud pole :). Jooksin lõpuni, partneri ergutusest oli kasu ja vallatu jooksulaps oli hinges tagasi! AITÄH!
Ajust on saanud ideedepank
Esiteks soovitan kõigil ennast kokku võtta ja päriselt-päriselt trenni minna. Eriti aga neile, kes teevad tööd valdavalt ajudega. Ideede-inimesed, see mis trennis peale esimesi raskusi hakkab peas toimuma, on lihtsalt vau! Sel nädalal olen just trennis ja peale trenni olnud parim iseendast. Mõtlen enne trenni vajalike teemade peale, millele pean looma uusi lahendusi ja muuseas, ei pea pingutamagi - lahendused hüppavad kuskilt pähe.
Kui eesmärk on selge, siis on kõrvalistest asjadest loobumine kerge
Täna loobusin challege'i tõttu võimalusest sõita Hispaaniasse. Armastan reisimist üle kõige ja kui võimalus on reisida, siis kohver on ka kohe koos. Täna üllatas mind kaasa ideega, et saaksin minna Hispaaniasse õele külla. Ma ei loobu tavaliselt sellisest võimalusest aga ma ei kujutanud ennast lennukile minemas ette - mida ma siis oleks endale, treenerile või kellele iganes öelnud? Läksin lõunamaale - las eesmärgid jäävad! No! No! No! Ma jätkan oma challenge'iga ja olen selle üle uhke.
Milliseid on kümnenda päeva mõtted, mida talletan?
- Motiveeri ennast ise. Premeeri ennast peale suuri saavutusi ka väikeste võitude eest, sest väikesed võidud motiveerivad suurematele tegudele.
- Meis kõigis on peidus üks lustlik laps - ehk oleks aeg ta välja lasta!?
- Kui kirg on nakkav, siis spordikirg lausa nakkushaigus.
- Võistlus iseendaga aitab meis ärata magavat geeniust.
