Usun, et tähtis on midagi teha... Olgu siis mõtiskleda omaette, leida huvitav ajaviide, leida üles õige sõber, kellega päeva veeta või miski muu, mis sind kurvast päevast üle aitab. Üks on aga kindel, meil kõigil on paremaid ja halvemaid päevasid. Tähtis on pigem see, mis peale kurbasid hetki edasi sünnib.
Loomeinimestega vesteldes või ajalooraamatutes tuhnides saab selgeks, et tihtipeale sünnib võimas ning liigutav kunst läbi nukruse ja ehk on meil kõigil sellest midagi õppida.
Eks igal perel on omad rõõmu ja kurbuse päevad. Meie pere oli täna osaliselt kurb. Meie isad on kas siit ilmast lahkunud või elude keerdkäikude tõttu meist eemal. Kui aga kurbus hinge vallutab, siis me püüame ise tekitada rõõmuhetki. Nii ka täna. Siirdusime otsima "kodumoona", mida juba mitu kuud oleme plaaninud soetada. Meist said Diivaniparadiisi reklaamiohvrid ja nii me poodi erinevatele diivanitele pikutama siirdusimegi. Peale mitme diivani peal enda mugavalt sisse seadmist lubasime müüjale, et me niisama ennast nende mööblile rullima ei tulnud ja ehk ostame ikka midagi ära ka. Ei, ära saa valesti aru, ma ei kutsu mitte kedagi kunagi kurva meeleoluga kaubanduskeskusesse oma viimaseid eurosid kulutama. Küll aga tean, et tähelepanu kõrvale juhtimine kurvalt meeleolult ilusatele asjadele aitab. Selleks võib olla taevas, tähed, lilled või rõõmuhetkede pildialbum. Selleks võib olla mis iganes...just see, mis sulle sobib. Võta ja loe targa inimese raamatut, hakka tegema midagi, mida oled kaua edasi lükkanud. Helista sõbrale, kellega sa pole kaua rääkinud. Saada tänusõnu sisaldav kiri kellelegi, kes sind kunagi aitas ja keda heade mõtetega meenutad. Küsi naabri käest, kas tal on abi vaja ja aita teda. Pane kirja oma unistused ja kui need kirjas on, siis kirjuta need veel suuremalt kuskile nähtavasse kohta...
Üks viis veel - veeda aega nendega, kes pole siit ilmast lahkunud, anna neile teada, et nad on sulle olulised, et sa armastad neid!
Läbi nendega koos olemise, kes meid rõõmustavad ning kelle armastus ja hool on sõnadetagi selge, saabub lõpuks ka oodatud südamerahu. Loodan, et ükski kurbus ei murra minu pere ega minu pereliikmeid. Armastan kogu hingest oma poega ja armsat kasulast, ilma teieta oleks mu elu lihtsalt üks elu. Olen õnnelik ja loodan vaid, et suudan oma lastele pakkuda rõõmu, rahu ja kui vaja ka lohutust neil kurbadel hetkedel.
Läbi kurbuse naeru leida on suur kunst... ja me õpime seda koos...
Ja loomulikult ei unusta me neid, kes on maisest ilmast lahkunud...
