Sulen silmad, näen liblikaid lendamas
jooksen põllul, mis lilli on täis
eemalt vaatab mind silmapaar hea
mind kalliks ta endale peab
Sulen silmad, näen taevaseid sõpru ma
astun teele, peos saatmas mind ristikhein
minu ingel jääb seekord must maha
sellel teel üksi võidelda tahan
Sulen silmad, näen kappamas hobuseid
hüüan järgi, sest kiirustan minagi
olen teel, mis on pikk ja nii kõle
kuid läbi see käia mul tuleb
Sulen silmad, näen armsamat eemal ma
olen põllul, jään sinna ma lamama
kogu kiirus on kuskile hajunud
ja inglid ei olnudki kadunud
Luuletuse pühendan teekonnale, mida igaüks meist käib.
Foto tegi imekena naine ja naiseliku peene käekirjaga fotograaf Riina Vaikmaa.
