RAADIOSAADE! Heade uudiste saade karjub välja valu ja tunnustab heategijaid

Avaldatud: 12. veebruar 2015
Allikas: Heade uudiste portaal GoodNews
Autor: Jüri Kukk
Link: SIIN!

Tänane Kuma raadio ja portaali GoodNews heade uudiste saade tõi stuudiosse kaks saatejuhti, kellest maskuliinsema jutuajaja Mati Palmeti hääl kõlab talveilma toel tavapärasemast mehelikumalt ja kähedamalt, särava Monika Kuzmina jutt aga heliseb nagu ikka hõbekellukesena. Tallinnast lõuna pool elava meessaatejuhini näib olevat jõudnud Läti gripilaine, ta joob erandina kohvi piima ja suhkruga ning maja allkorrusel korjatavat tema väitel juba pärjaraha, kuid eduka tervenemise korral lubab raadiomees kulud altvedamist arvestades tagasi maksta.



Kuivõrd Monika on lubanud rääkida ühest õhtust ja karjumisest, siis uurib rokihing Mati, et kas tegu oli rock‘n‘rolliga, mis tema seletuse järgi tähendab rappumist ja rullimist ning slängis ka üht intensiivset ja intiimset tegevust karjumise saatel. Naissaatejuhi selgitusest tuleb siiski välja, et tegu oli tervendaja Veet Mano seminariga, kus karjumine oli osa tegevusest, rullimine mitte.

Kuigi Monika oli enne üritust karjumise välistanud, siis neljatunnise seminari käigus suutis tervendaja teiste hulgas tedagi vihaenergiast lahti laskma õpetada.

“Läbi kisamise tuleb vabanemine,” selgitab vihavaba Monika. Ta kirjeldab, kuidas pärast sensitiivi õpetust võtsid umbes poolsada üksteisele võõrast inimest gruppides kätest kinni, hakkasid muusika saatel algul mõmisema ja siis üha kiireneva muusika saatel ka vabanevalt karjuma. Veet Mano soovitab seejuures mõelda millelegi, mis tegi elus eriti haiget ning see endast välja lasta. “Algul karjusime kõik nõrgalt, sest meie ühiskond ei tunnista eriti emotsioone, kuid hiljem röökisin meeletult ja ma pole ennast kunagi nii hästi tundnud, kui pärast seda,” kirjeldab naissaatejuht.

Mati küsimuse peale, kas tema puhul oli tegu hambavalu- või muu valumeenutusega, vastab Monika, et seminaril vabastati hingevalusid. Hiljem sai iga osaleja rääkida sellest, mis on talle haiget teinud ja Monika nendib siinkohal: “Me kõik oleme väga palju haiget saanud, aga inimesed ei julge sellest rääkida.” Üritusel räägiti oma hingehaavadest võõrastele ja see oli samuti vabastav.

Veet Mano tervendamisse kuulus veel ka tantsimine ja see oli Monika sõnul keha raputamine, kus ei pidanud muret tundma, kas keegi seda vaatab ja seejuures imelikuks peab ˗ kõik see oli loomulik.

Jutuks tuli ka vaikusekoolitus ja Matile meenub üks talle räägitud joogakoolitus öises metsas, kus keegi rääkida ei tohtinud ja vaikuses olevat väidetavalt kõhukad mehed oma vatsakese kaotanud, kuna pidasid ennast paremasse vormi ajades mölisemata vastu. Monika omakorda meenutab koolitust Hispaanias Valencia saientoloogiakeskuses, kus tuli algul istuda paar tundi vaikides ja kinnisilmi vastakuti ühe noormehega, seejärel samamoodi avatud silmadega. Tema sõnul oli harjutus nii kehale kui ajule meeletult raske, kuid lõpptulemus taas vabastav.

“Hispaania keeles vaikida on eestlasele kerge,” muigab meesaatejuht ja tema kaaslanna nendib, et käskiva kõnepruugi pärast on teda nimetatud koguni seersant Monikaks, kuid just sellised koolitused on teda muutnud.

“Sa oled igasuguseid imelikke asju proovinud, kas oled neist paremaks ka saanud,” tahab Mati teada ja jätkab uurimist: “Kas Veet Mano koolitus toob püsiva muudatuse või peab kogu aeg midagi juurde õppima?”

Monika selgitab, et tegu pole pelgalt katsetamise, vaid pideva enesearendamisega ja ta üritab iga nädal midagi uut õppida, õppetunnid aga salvestab oma blogisse.

“Meil kõigil on hirmud, me kõik kardame teiste hinnanguid, vigadest kinnivõtmist, lolliks jäämist, kardame, et meid ei armastata ja ei hinnata, aga kui saad aru, et keegi pole täiuslik, siis saad igast asjast uue tõuke, hakkavad toimuma muutused,” resümeerib positiivsusankur Monika.

Edasi libiseb jutt portaali GoodNews loetavuse TOP-ile ja Mati arutleb uudisekünnise üle, kus suure päti väike sigadus annab suurema uudise kui kümne inimese heateod, mis paremal juhul mahuvad kümnesse väiksesse sõnumisse. Monika aga on kindel, et ühtegi head uudist ei saa väikeseks pidada.

Esimene ilus uudis on “Lääne-Viru maavanem kutsub üles toetama kõige keskkonnasõbralikumat ettevõtet Euroopa konkursil,” ja Monika sõnum ongi see, et me kõik peaksime andma hääle kodumaistele ettevõtetele.

Järgmine loetavuslugu “Sotsiaalministeerium ja Helpific arutasid koostöövõimalusi” räägib start-up ettevõtmisest ehk portaalist, mis peaks hakkama ühendama abivajajaid ja vabatahtlikke. Monika lubab peatselt ka GoodNews’is tutvustada, millega on tegu ja kuidas puuetega inimesi aidata tahetakse. Kolmandana pälvib tema tunnustuse uudis sellest, kuidas Loksa päästjad päästsid Kahala järvest kalamehe.

Monika tänulikkus päästja õilsa ameti vastu toob kaasa Mati arutelu, et kui särjed saaksid valida, peaksid nad seda ilmselt aasta kalavaenulikumaks teoks. Taimetoitluse suunas kiskuva meessaatejuhi mälestustest tuleb välja juhus, kus ta haugi tükeldades pidas ennast lurjuseks, kuid siis mõtles sellele, kui tänulikud oleksid talle kõik kogred, viidikad, mudarullid, särjed ja muud kalakesed, kes seeläbi ärasöömisest ehk pääsesid. “Heategevus ei saa alati olla nii, et kõigil on hea olla,” arutleb ta ja kuuleb naiskolleegilt naeruse konstateeringu särgede teemal: “Sinu ajuehitus tuleks päris lahti lõigata ja läbi uurida, kuida see toimib.”

Saatejuht Monika võttis veel jutuks Eestimaa Uhkuse galal tunnustust leidnud inimesed ja soovitab nendega tehtud intervjuusid lugeda GoodNews portaalist. “Kõik teiste nimel eluga riskijad on tunnustamist väärt,” tsiteerib ta Laura Vool sõnu. Monika kogemuse järgi on neil inimestel üks ühine omadus ja see on tagasihoidlikkus. Näiteks ühe noormehe uppumissurmast päästnud Laura Vool on öelnud, et sel hetkel ta tegutses ega mõelnudki sellele, kui ohtlik olukord võis olla.

Saatejuht Mati teab oma tööst, et häid ja vajalikke asju tegevad inimesed ongi tagasihoidlikud. Heas mõttes edevaks lähevad nad siis, kui nad räägivad oma südamelähedastest asjadest. Ta toob näiteks autoasjatundja Tuve Kärneri, kes elavneb kohe, kui jutt läheb autodele. “Oma asja ajav inimene ei mõtle, millisele toolile ronida, et nähtav olla!” leiab ta ning toob veel ühe võrdluse kahest pop-star‘ist, kellest üks on popp, sellepärast, et on tema ise ning teine teeb kõik, et pildis olla. “Kas Ivo Linna käituks samade mallide järgi nagu Farmi-Gabriel?” kõlab retooriline küsimus.

Monika tutvustas ka ettevõtmist “ULATA SÕBRAKÄSI! Lastefondi kampaania kõige südamelähedasema abivajaja toetamiseks”. Selle kampaania idee seisneb selles, et veebruaris saab sõbrakuu puhul ulatada abikäe kellelegi, keda tahaksite abistada.

Saatejuhtide jutt läheb veel uue Riigikogu saadikukandidaatidele, kes Mati hinnangul on oma seisukohtadega sageli päris huvitavad karismaatilised inimesed ning Monika meenutab oma valimiskampaaniat, mis tõi talle päris palju hääli, kuid oli lõpuks siiski pidevas jutu kordamises lausa okseleajav.

Järgmise teema võttis üles heade uudiste pakkuja Monika ja selleks on “Sport päästab hingesid”. Nimelt käis Monika laupäeval Tallinna Tondiraba spordihallis ja intervjueeris tublisid Tai poksi sportlasi Andra Ahot, Markko Moisarit ja Rain Kärkkineni, kes kogu oma edukuses on tagasihoidlikud. “Monika käib karjumas nii Veet Mano kui Tai poksi juures!” naerab Mati.

Tondirabas olid kõik kolm poksijat võidukad ja Andra veel eriti ˗ ta on kaheksast matšist võitnud kaheksa, on naiste kuni 54 kilogrammi kaaluklassis Tai poksi ja World Amateur K-1 organisatsiooni Euroopa meister. Megalahedal võistlusel ülevate tunnetega meie sportlasi karjudes ergutanud Monika nendib, et Andra Aho tegi valgevenelannast vastasega nii kiire töö, et olevat ruttu lõppenud matši üle isegi pettunud, sest lootis kauem võistelda. “Kolkimine lõppes ööbikuteringis,” nendib Mati. “Andra edu tuleb pühendumusest,” teab Monika.

Mati meenutus viib ta teisipäevasele Rootsi-Taani bändi Amarant kontserdile rokk-klubis Tapper. See ansambel on raadiomehe hinnangul sidunud ABBA-liku rütmilise popi powermetal muusikaga ning nende meetod on pisut kurja alatooniga muusikat lõbusa show‘ga ühendades tekitada kuulajates positiivset meeleolu ning andes energiat. “Poolteist tundi vanade karvaste räsitud raskemetallhuntide muusikat läks noortele inimestele sisse, pani nad hüppama ja veel tunde pärast kontserti suunurki ülespoole hoidma,” kirjeldab kontserdil käinud saatejuht.

Saate lõpuks toob Monika välja ajakohased sõbrapäeva tsitaadid ja need on antiikaja filosoofidelt: “Mis on sõber? Üks hing kahes kehas” (Aristoteles), “Tõelisele sõprusele on iseloomulik nõu anda ja seda kuulda võtta” (Marcus Tullius Cicero) ja “Inimene ei taha elada ilma sõpradeta isegi siis, kui tal on olemas kõik muud hüved” (Aristoteles ). Mati tsitaat pärineb kaabakas Ivo Schenkenbergi röövlijõugult: “Kohe näha, et vanad sõbrad!”

Monika toonitab veel, et sõbrapäev on armsamapäev ja seega tuleks see kallimatele ilusaks muuta.

KORDUSKUULAMISE VÕIMALUS SIIN!