Julgust teha seda, mida armastad!

Julgustan ka Sind hea inimene, tegema ikka seda, mida armastad, millest hoolid ja usu, see valmistab lõpuks kõigile rõõmu.


Kui vaadata minu elus tagasi, siis olid olemas kõik eeldused, et ma ei saaks elus mitte millegagi hakkama: perekond oli katkine, koolitee konarlik, sõbrad kahtlased ja maailmast arusaamine puudulik.

Olen veel siiski dilemma ees, kas inimene areneb läbi kannatuste või tegelikkuses vajab inimene enese leidmiseks vaba teekonda ja piisavalt vaimset positiivset hapnikku, et mitte ennast teiste inimeste teele eksima unustada...

Küll aga pole mul vähimatki kahtlust, et iga inimene peaks saama tegeleda sellega, millega ta tegelema on loodud. See miski avab meid siis maailmale ja seeläbi avab maailma end meile. Me ei pea võistlema mitte kellegagi ega ennast kellelegi tõestama - see pärusmaa kuulub vaid meile endale meie endaga.

Seega kui me siin elus töötame millegi kallal, mis meile tegelikult korda ei lähe, tekib meis sisemine viha ja tahame või mitte, see viha tekitab viha. Loomulikult ei saa, pole võimalik ja ehk vahel ka polegi mõistlik öelda kõigele korraga hüvasti ja siirduda kohe Tiibetisse rahu leidmise rännakutele aga oma pärisloovusele tee rajamine peaks hakkama kohe nüüd.

Kuidas seda teha?
Esiteks tuleb endale selgeks teha, millised  tegevused sind õnnelikuks teevad. Peale seda võiks välja mõelda, mida sa väga hästi või lihtsalt hästi teed. Ja meie teekonna alguspunkt ongi selge. Olla parim iseendast on kerge läbi tegevuste, mis  meile meeldivad. Teha seda, mis sul hästi välja tuleb,  teeb meid rõõmsaks ja seeläbi oleme positiivse energiaga ümbritsetud  ja see omakorda ühendub positiivsega. Pole ju mingit raketiteadust - Ole sina ise ja tee seda, mis sulle meeldib!

Ei, ma ei öelnud, et see on kerge, kohe üldsegi mitte. Kui sa seni käisid ringi vingus näoga ja irisesid iga inimese kallal,  kes su teele sattus,  siis kui sa sellele seltskonnale hakkad tänasest suurepäraseid komplimente tegema, arvavad inimesed su ümber,  et oled tõenäoliselt lolliks läinud, teeskled või on sellel mingi muu tagajärg, mis pole positiivne. See ei loe, tuleb vaid üleminekuprotsess üle elada ja ka selleks on üks väga hea viis. Uuele teele minnes otsi endale uued mõttekaaslased, ei ole võimalik teha eneses muutusi keskkonnas, kes sinuga koos muutuda ei soovi või vähemalt saab see olema väga raske. Küll aga saab teha soovitud muutused kiiremini viibides inimeste keskel, kellel on käsil sinuga sarnased tegevused. Kui oled juba saanud piisavalt tugevaks, et oma uue elulähenemise ja positiivse tee alguse oled kätte saanud ning teed seda, mida päriselt armastad, on sul selleks ajaks kogunenud ka piisavalt tugevust vaadata otsa kõigile neile, kellega varem konarlikel radadel koos sai aega kaotatud või siis ajast õpitud...

Ja üks pisikene asi veel - korda ikka endale, et sa oled julge ja see kes sa oled, on armastust ja armastamist väärt just sellisena nagu sa oled!